Tänavu veebruaris müüdi Eestis 1622 uut sõiduautot, mida on 32,6 protsenti ehk 400 autot enam kui mullu samal ajal.

Käesoleva aasta kahe esimese kuu kokkuvõttes on müüdud 3407 uut sõiduautot, mida on 19,7 protsenti rohkem kui eelmise aasta kahe kuu kokkuvõttes. Uued sõiduautod moodustasid veebruaris kogu impordist ligi poole, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).

Müüginumbrid kasvasid peaaegu kõigis segmentides, kõige enam aga väikeautode ja keskautode segmentides. Enim müüdi veebruaris väiksema keskklassi autosid. Eestist välja müüdi veebruaris 91 uut sõiduautot.

Enimmüüdud automark oli taas Toyota 219 sõiduautoga, järgnesid Škoda 204 ja Renault 131 autoga. Enim müüdud mudeliks osutus Nissan Qashqai 104 autoga, järgnesid Škoda Octavia ja Toyota Avensis, mida müüdi vastavalt 94 ja 58 tükki. Veebruaris müüdi ka neli uut elektriautot.

Tarbesõidukite müük pöördus veebruaris pärast jaanuarikuist kerget langust taas tõusule ja tarbesõidukeid müüdi 20,8 protsendi võrra enam kui mullu. Kahe kuu kokkuvõttes on tarbesõidukeid müüdud 854, mida on 6 protsendi võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Automarkidest oli veebruaris edukaim Peugeot 47 sõidukiga, edestades Volkswagenit ja Renault’d, mida müüdi 41 sõidukit. Veokite segmendis olid edukaimad Volvo ja Scania, vastavalt 31 ja 22 müüdud veokiga.

Jaanuari lõpus pidas keskkriminaalpolitsei kinni kaheksa inimest, keda kahtlustatakse ligi 10 kilogrammi amfetamiinipulbri ja 3 kilogrammi ecstasy Eestisse toimetamises.

Sõiduauto nelja inimesega peeti 26. jaanuaril kinni koostöös maksu- ja tolliametiga Eesti-Läti piiri lähedal, kui sellega sisenesid riiki kaks naist ja kaks meest, teatas prokuratuuri esindaja BNS-ile. Läbiotsimisel avastati autost ligi 10 kilogrammi amfetamiinipulbrit ning kolm kilogrammi ecstasy tablette. Kinnipeetutest kolm on Eesti kodanikud ning üks määratlemata kodakondsusega.

Samal päeval pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni veel neli meest, keda kahtlustatakse narkootikumide veo organiseerimises. Mehed peeti kinni Tallinnas, neist kaks on Hollandi kodanikud ning kaks määratlemata kodakondsusega kohalikku elanikku.

Kohus võttis prokuratuuri taotlusel kaheksast kinnipeetust kuus, nende hulgas ka Hollandi kodanikud, eeluurimise ajaks vahi alla. „Senised uurimisandmed näitavad, et narkootikumide vedu organiseeriti suunal Holland-Soome, kuid on tõenäoline, et osa tabatud ainest oli mõeldud ka Eesti turule paiskamiseks,“ sõnas riigiprokurör Vahur Verte.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul sai selle transiitkanali avastamine võimalikuks tänu keskkriminaalpolitsei ja Soome tolliameti vahel moodustatud uurimisrühmale. "Meie jaoks on koostöö välispartneritega väga oluline, sest ainult nii saab tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike gruppide tegevust," sõnas Leis.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta keskmine brutokuupalk 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, mis on 6 protsenti enam kui 2014. aastal; enim kasvas kuupalk mullu neljandas kvartalis.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1105 eurot ehk 5,8 protsenti kõrgem kui sama aasta kolmandas kvartalis. Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem just keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel, märkis amet.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis mullu neljandas kvartalis aastaga 6,9 protsenti. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.

Enim tõusis keskmine brutokuupalk möödunud aasta neljandas kvartalis kinnisvaraalaes tegevuses, majutuses ja toitlustes ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 16,2 protsenti, 14,8 protsenti ja 14,6 protsenti.

Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem. Võrreldes 2014. aastaga tõusis mullu sel tegevusalal brutokuupalk 14 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu neljandas kvartalis kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6 ja 1,9 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta neljandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige enam vähenes palgatöötajate arv madalamalt tasustatud tegevusaladel. Palgatöötajate arv suurenes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses ning info ja side tegevusalal.

Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta neljandas kvartalis 6,7 eurot ja see tõusis varasema aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5 protsenti. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal tõusis tunnipalk 14,8 protsenti, kinnisvaraalases tegevuses 13,2 protsenti ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal 13,2 protsenti. Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal – ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta neljandas kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes aastataguse ajaga tõusnud vastavalt 6,3 ja 5,1 protsenti.

Reede hommikust kuni laupäeva hommikuni postitab politsei- ja piirivalveamet (PPA) 24 tunni jooksul oma Facebooki seinale infot numbrile 112 tulnud väljakutsete kohta.

Kokkuvõtted laekunud kõnedest avaldatakse tunnise viivitusega ning suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus ning mitte kahjustada võimalikke menetlusi. Näiteks annab politsei osalisi või aadressi täpsustamata teada, et sai väljakutse Tallinna kesklinna, kus korterist kostab lärmi.

Kõigil neljal Facebooki väljakutsete maratonil osalenud veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul joonistub 24 tunni jooksul PPA Facebooki lehele postitatust sisust välja tervikpilt, milline on üks keskmine reede Eestis ning kuidas näeb välja politseinike argipäev. „Eelmised väljakutsete maratonid on näidanud, et paljud politseini jõudnud väljakutsed on seotud olukordadega, kus kõne põhjuseks on alkoholi tarbinud inimesed, kes on pööranud omavahel tülli või jäänud kaaskodanikele silma abitus või agressiivses olekus. Praegu ühiskonnas arutluses olev alkoholidebatt on samm õiges suunas ning usun, et arutelu käigus leitakse viis, kuidas säästa Eesti rahva tervist. Meie inimesed ja riik on seda väärt," ütles Punak.

Keskmiselt laekub hädaabinumbrile 112 ööpäeva jooksul umbes 4000 telefonikõnet üle Eesti, millest politseinike reageerimist vajab ligi 450. Eelmine politsei väljakutsete maraton Facebookis oli aasta tagasi 12. juunil, ning 24 tunni jooksul tehti PPA Facebooki lehele 733 sissekannet politseile laekunud kõnedest.

Politsei- ja piirivalveameti Facebooki lehte saavad lugeda ka need inimesed, kellel pole portaalis kontot. Politsei lehe leiab aadressil www.facebook.com/politseijapiirivalveamet.