Salasigaretid moodustavad üleriigilisest sigaretiturust 12,6 protsenti, mis on oluline langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui salakauba turuosa oli 18,8 protsenti, selgus turu-uuringu firma Nielseni tühja paki uuringust.

Eelmise aasta septembrikuus erinevates Eesti linnades läbiviidud uuring andis ülevaate ebaseaduslike ning välismaiste sigarettide tarbimissagedusest Eestis, näidates, et salakaupa tarbitakse suurimatest kogustes endiselt Põhja-Eesti linnades, teatas tubakatootjate assotsiatsioon.

Salasigarettide esinemissagedus on endiselt suurim Narvas 30,9 protsendiga. Järgnevad Sillamäe 30,6 protsendiga, Võru 26 protsendiga, Kohtla-Järve  samuti 26 protsendiga ja Jõhvi 21,6 protsendiga. Üleüldine tarbimine on vähenenud 6,2 protsendipunkti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,8 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta esimese poolaasta uuringutulemustega.

40 protsenti maksumärkideta sigarettidest pärineb Valgevenest, asendades Venemaad kui suurimat taoliste sigarettide laekumiste allikat. Valgevenele järgnevad Venemaa 32,4-protsendise osakaaluga ning maksuvabad sigaretid 15,1-protsendise osakaaluga.

Valgevene ja maksuvabade sigarettide osakaal on suurenenud vastavalt 9,4 ja 2,9 protsendipunkti, samal ajal kui Venemaa osakaal on langenud 17,7 protsendipunkti. Üleüldises plaanis on olukord võrreldes 2013. aastaga paranenud peaaegu poole võrra, kui ebaseaduslikud sigaretid moodustasid 24 protsenti üleriigilisest tubakaturust.

"Maksu- ja Tolliamet väärib ilmselgelt oma tubli töö eest kiitust, mis peegeldub salakauba turuosa üleriigilises olulises languses. Majanduslikult pingelistel aegadel peavad need jõupingutused jätkuma, sest kuritegelikud rühmitused jätkavad hinnatundlike tarbijate otsimist kõikjal. Muret tekitavad on ka sotsiaalministri plaanid keelata tubakatoodete väljapanek müügikohtades, sest see töötab vastu maksuameti pingutustele teha järelevalvet õiguslikule müügile ning võib lihtsustada salakauba müüki," sõnas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu selgitas, et tänu mitmeaastasele tööle on salaturu osakaalu poole võrra vähendamine juba käegakatsutav reaalsus: "Siiski ei saa väita, et võttes arvesse eelseisvaid maksutõuse, salaturg ise sellele tasemele pidama jääb."

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut. Võltsitud tooted moodustavad salakaubast 0,9 protsenti.  Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 6,1 protsenti kogutud sigaretipakkidest.

Turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 23. september - 28. september 2015.

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt on alanud nädalal kõige jahedam kolmapäeva öösel, kui paiguti võib tulla kuni 9 kraadi pakast, kuid üldiselt krõbedat talvekülma lähiajal oodata ei ole.

Teisipäeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ning öösel võib kohati veidi lund ja lörtsi sadada. Päeval on pilvi hõredamalt ja ilm enamasti sajuta. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5 kraadi ja kui taevas hommikuks selgineb, siis võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, päeval aga vahemikus -3 kuni +2 kraadi.

Kolmapäev tuleb kõrgrõhkkonna põhjaservas sajuta ja selgema taevaga. Tuul puhub öösel läänekaarest ja on mõõdukas, päeva peale tugevneb veidi edelatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -5 kuni -9, rannikul kohati 0 kuni -2 kraadi, päeval -1 kuni +3 kraadi.

Neljapäeva öö on kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Tuul on mandril nõrk, saartel on edela- ja lõunatuul tuntav. Päeval laieneb Läänemere kohale madalrõhulohk ja selle pilved jõuavad ka idarannikule. Saartel hakkab lund ja lörtsi sadama ja sadu levib edasi mandrile. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -5 kuni -10, saartel 0 kuni -2, päeval 0 kuni -3 kraadi, saartel ja läänerannikul võib temperatuur tõusta üle 0 kraadi.

Reedel jääb Eesti idapoolse kõrgrõhkkonna ja Läänemerele ulatuva madalrõhuala piirimaile. Sajab lund ja lörtsi, päeval saju võimalus väheneb. Puhub võrdlemisi tugev lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -4, saartel kuni +1 kraadi, päeval 0 kuni +3 kraadi, sisemaal võib ka napilt alla 0 kraadi jääda.

Laupäeval püsib vastasseis Läänemerelt survet avaldava madalrõhkkonna ja ida veel vastu pidava kõrgrõhkkonna vahel. Siin-seal sajab lund ja lörtsi. Lõuna- ja kagutuul jääb ööks veidi rahulikumaks, päeval aga taas tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -3, saartel ja läänerannikul võib üle 0 kraadi jääda, päeval -1 kuni +1 kraadi.

Pühapäeval liigub madalrõhulohk Eesti kohale. Sajab lund ja lörtsi, lääne pool võib sadu vihmaks üle minna. Puhub tugev lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -3, päeval -2 kuni +3 kraadi.

Esmaspäevaks jõuab Eestisse märksa soojem õhumass, õhutemperatuur tõuseb üle 0 kraadi ja tuul võib väga tugevaks paisuda.

Maksu- ja tolliametile (MTA) on alates pühapäeva hilisõhtul esitatud 66 595 tuludeklaratsiooni, kokku kuulub tagastamisele seni 14 miljonit eurot tulumaksu.

"Avamisjärgsetest ajutistest tõrgetest hoolimata on e-keskkonna töö sujunud hästi," teatas amet esmaspäeva hommikul sotsiaalmeedia vahendusel. Tuludeklaratsiooni esitamine algas pühapäeva hilisõhtul, siis oli teenuse järgi kõrge nõudlus.

Tuludeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt 31. märtsiks. Veebikeskkonnas tulud deklareerinud klientidele algab tulumaksu tagastamine 29. veebruaril, deklaratsiooni paberil esitanud klientidele aga 20. aprillil.

Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Juhul, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu, siis on tähtaeg 3. oktoober, samal päeval on tähtaeg ka mitteresidendile, kes deklareeris mahaarvamisi Eestis.

Eelmisel aastal kehtis tulumaksumäär 20 protsenti, samas kui aasta varem oli see 21 protsenti. Maksuvaba tulu oli aastas 1848 eurot ning täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest samuti 1848 eurot, aasta varem olid mõlemad näitajad 1728 eurot.

Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral oli mullu 2640 eurot, aasta varem oli see 2520 eurot ning töötuskindlustumakse määr töötajale langes eelmisel aastal tunamulluselt 2 protsendilt 1,6 protsendile.

Samuti muutus pärandvara müügi maksustamise kord. Kui 2014. aastal võeti pärandina saadud soetamismaksumusesse arvesse pärandaja kulutused juhul, kui kulutused olid dokumentaalselt tõestatud, siis eelmisest aastast alates loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks vaid pärija tehtud kulud.

Muudatused olid ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste maksustamisel. Kui varem oli maksustatav toetus vaid ettevõtluseks antud toetus, siis alates 2015. aastast on maksustatavad kõik saadud toetused.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja maaelukomisjon peavad esmaspäeval ühisistungi teemal „Lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arendamine“.

Riigikontrolli arvates on riigi selge tegevuskava puudumise tõttu ka aastaks 2020 keeruline teha kiire internet kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele. Riik ei osanud arvestada seda, et vaatamata baasvõrgu olemasolule ei hakka sideettevõtted väljaspool kortermajade piirkondi püsivõrgu kaudu internetiteenust pakkuma. Praegu eeldab riik, et tulevased internetitarbijad investeerivad täies mahus ise kiire ja ülikiire interneti kättesaadavaks tegemisse.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitles teemat ka oma mullu novembris toimunud istungil ja tegi valitsusele ettepaneku töötada tänavu veebruariks välja kontseptsioon, milles sisalduvad võimalikud lahendused kiire- ja ülikiire interneti viimiseks maapiirkondadesse tarbijatele mõistliku hinnaga.

Esmaspäeval toimuvast laiapõhjalisest arutelust võtavad osa majandus- ja taristuminister Kristen Michal, sama ministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõukogu esimees Argu Virkebau, nõukogu liige Toivo Praakel ja juhatuse liige Toomas Sõmera.

Arutelule on kutsustud veel Võru maavanem Andres Kõiv, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri ja juhatuse esimees Kurmet Müürsepp ning mitmete teiste asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Avalik istung riigikogu konverentsisaalis algab kell 13 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.