Algava nädala sombusele esmaspäevale järgnevatel päevadel langevad õhutemperatuurid kohati tugevasse miinusesse.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks pilves selgimistega ilma. Mitmel pool sajab lund, saartel ja kohati rannikul ka lörtsi. Tuul pöördub idakaarest põhjakaarde 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -6 kraadi. Esmaspäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Hommikupoolikul sajab mitmel pool vähest lund ja lörtsi. Päeva jooksul sajuvõimalus väheneb. Puhub põhjakaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab lund. Puhub loode- ja põhjatuul 3-9 m/s. Külma on -2 kuni -8, paiguti -10 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Külma on -5 kuni -11, rannikul kohati -2 kraadi. Kolmapäeva päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Nädala alguses Tartus kadunuks jäänud 16-aastane neiu leiti üles.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja teatel on 16-aastase Ingridi asukoht välja selgitatud, tüdruk on tagasi koduste juures ja temaga on kõik korras.

Ingrid jäi kadunuks selle nädala teisipäeval, viimati nähti teda teisipäeva päeval Tartu bussijaamas.

Seakatku tõkestamiseks hakkas riik jaanuaris metsseaemiste küttimise eest kompensatsiooni maksma ja nii lasksid jahimehed aasta esimesel kuul üle kahe korra rohkem emiseid kui mullu detsembris.

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade hulgas hakkas veterinaar- ja toiduamet (VTA) alates jaanuarist maksma kompensatsiooni emiste küttimise eest – ja seda kuni 100 eurot ühe looma kohta. Jaanuari jooksul kütiti 830 metsseaemist, mida on üle kahe korra rohkem möödunud detsembris kütitud 361-st. Kokku taotlesid jahiseltsid kompensatsiooni 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest, teatas maaeluministeerium BNS-ile.

"Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. "Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid." 

Keskkonnaameti andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. "Hoolimata lumevähesusest on jahimehed üsna lähedal keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtude täitmisele. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks," ütles Onemar. "Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. "Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb," selgitas Korts.

Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Küttimismahtude täitmist jälgib keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning VTA-ga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Tartu Maratoni korraldajad otsustasid reedel, et 21. veebruarile planeeritud 44. Tartu Maraton jääb lumepuuduse tõttu ära.

Kui neljapäeval olid korraldajad sunnitud ära jätma sellele nädalavahetusele planeeritud 5. Tartu Teatemaratoni ja Avatud Raja sõidu, siis reedel selgus, et ka järgmiseks nädalavahetuseks ilmaolud oluliselt ei parane ning 44. Tartu Maratoni põhisõitude korraldamine ei ole võimalik.

„Oleme tavaliselt Tartu Maratoni toimumise otsuse teinud võistlusnädala esmaspäeval, kuid leidsime, et meil ei ole mõtet praegu selle otsusega esmaspäevani venitada, kui reaalsus on see, et täna suusarada Otepää-Elva vahelisel rajal põhimõtteliselt pole ja ilmateade piisavat lumelisa ei ennusta,“ ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Korraldajate üks varuplaan oli korraldada Tartu Maraton mitmel päeval 2,6 kilomeetri pikkusel Tehvandi kunstlumeringil, kuid see plaan ei meeldinud osalejatele.

„Enne, kui selle plaani teostamist põhjalikumalt kaaluma hakkasime, tegime oma osalejate hulgas küsitluse, kus uurisime, kas selline varuplaan neile üldse huvi pakuks. Küsitlusele vastas üle 2100 inimese ehk umbes 50 protsenti registreerunud osalejatest ja suures enamuses ehk ligi 80 protsenti vastanutest olid seisukohal, et taolist varuplaani ei ole mõtet sel aastal teostama hakata,“ lisas Kelk.

Kõik registreerunud osalejad saavad 50 protsenti makstud osalustasust järgmistele üritustele edasi kanda või tagasi küsida.