EESTI UUDISED BNS

Riigikogu komisjonid arutavad kiire interneti rajamise võimalusi

15 Veebruar 2016

Võrumaa Teataja Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja maaelukomisjon peavad esmaspäeval ühisistungi teemal „Lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arendamine“.

Riigikontrolli arvates on riigi selge tegevuskava puudumise tõttu ka aastaks 2020 keeruline teha kiire internet kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele. Riik ei osanud arvestada seda, et vaatamata baasvõrgu olemasolule ei hakka sideettevõtted väljaspool kortermajade piirkondi püsivõrgu kaudu internetiteenust pakkuma. Praegu eeldab riik, et tulevased internetitarbijad investeerivad täies mahus ise kiire ja ülikiire interneti kättesaadavaks tegemisse.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitles teemat ka oma mullu novembris toimunud istungil ja tegi valitsusele ettepaneku töötada tänavu veebruariks välja kontseptsioon, milles sisalduvad võimalikud lahendused kiire- ja ülikiire interneti viimiseks maapiirkondadesse tarbijatele mõistliku hinnaga.

Esmaspäeval toimuvast laiapõhjalisest arutelust võtavad osa majandus- ja taristuminister Kristen Michal, sama ministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõukogu esimees Argu Virkebau, nõukogu liige Toivo Praakel ja juhatuse liige Toomas Sõmera.

Arutelule on kutsustud veel Võru maavanem Andres Kõiv, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri ja juhatuse esimees Kurmet Müürsepp ning mitmete teiste asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Avalik istung riigikogu konverentsisaalis algab kell 13 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Esmaspäevast saab taotleda toetust kiviaia taastamiseks

14 Veebruar 2016

Võrumaa Teataja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ootab tuleva nädala esmaspäevast taotlusi kiviaia taastamise toetuse saamiseks, kokku jagatakse algavast taotlusvoorust 1,5 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme “Investeeringud materiaalsesse varasse” kaudu on kiviaedade taastamiseks sel rahastusperioodil eraldatud 2,5 miljonit eurot, sellest 1,5 miljonit eelolevaks taotlusvooruks, teatas PRIA esindaja BNS-ile.

Toetust makstakse vaid nende piirkondade kiviaedade taastamiseks, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud. Kunagise kiviaia asukoht peab olema looduses visuaalselt tuvastatav. Aed peab asuma vähemalt 80 protsendi ulatuses hooldatud põllumajandusmaal või sellega piirnema. Nõuded ja toetuse taotlemise tingimused on täpsemalt kirjeldatud meetme määruses ja PRIA kodulehel .

Taotlusi saab esitada kuni 19. veebruarini. Otsused toetuste määramiseks koostab PRIA hiljemalt 7. juuniks.

Kiviaia taastamise toetuse eesmärk on traditsiooniliste kiviaedade säilimine, et suurendada maastike esteetilist väärtust, luua elupaiku ning suurendada bioloogilist mitmekesisust, säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust. Aastatel 2008-2012 määras PRIA kokku 3,96 miljonit eurot toetusi 171 kilomeetri kiviaedade taastamiseks.

Jaanuaris polnud ühtegi inimelu nõudnud kuritegu

14 Veebruar 2016

Tänavune aasta on raskete isikuvastaste süütegude seisukohalt alanud hästi, kuna jaanuaris polnud ühtegi tapmist ega mõrva.

Kui mullu jaanuaris oli koos katse staadiumisse jäänud süütegudega jaanuaris kaks tapmist ja mõrvu polnud, siis tänavu polnud ühtegi tapmist ja mõrva, kinnitas justiitsministeerium BNS-ile.

Möödunud aastal kaotas kuritegude tagajärjel esialgsetel andmetel elu 40 inimest, mis on kõigi aegade kõige väiksem tulemus. Koos katse staadiumisse jäänud süütegudega oli mullu 38 tapmist ja 12 mõrva, milles kaotasid elu 40 inimest. Aasta varem oli tapmisi 42 ja mõrvu 13 ning elu kaotanuid 42, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

2013. aastal oli tapmisi ja mõrvu aasta jooksul kokku 62 ja neis kaotas elu 52 inimest. 2012. aastal oli tapmisi ja mõrvu kokku 80 ja hukkunuid 64, 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 100 ja 65.

Näiteks 2005. aastal oli Eestis koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotasid elu 123 inimest.

Alates teisipäevast läheb ilm oluliselt külmemaks

13 Veebruar 2016

Algava nädala sombusele esmaspäevale järgnevatel päevadel langevad õhutemperatuurid kohati tugevasse miinusesse.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks pilves selgimistega ilma. Mitmel pool sajab lund, saartel ja kohati rannikul ka lörtsi. Tuul pöördub idakaarest põhjakaarde 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -6 kraadi. Esmaspäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Hommikupoolikul sajab mitmel pool vähest lund ja lörtsi. Päeva jooksul sajuvõimalus väheneb. Puhub põhjakaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab lund. Puhub loode- ja põhjatuul 3-9 m/s. Külma on -2 kuni -8, paiguti -10 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Külma on -5 kuni -11, rannikul kohati -2 kraadi. Kolmapäeva päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Tartus kadunuks jäänud neiu leiti üles

13 Veebruar 2016

Nädala alguses Tartus kadunuks jäänud 16-aastane neiu leiti üles.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja teatel on 16-aastase Ingridi asukoht välja selgitatud, tüdruk on tagasi koduste juures ja temaga on kõik korras.

Ingrid jäi kadunuks selle nädala teisipäeval, viimati nähti teda teisipäeva päeval Tartu bussijaamas.

Kompensatsioon aitas metsseaemiste küttimist kuu ajaga kahekordistada

13 Veebruar 2016

Seakatku tõkestamiseks hakkas riik jaanuaris metsseaemiste küttimise eest kompensatsiooni maksma ja nii lasksid jahimehed aasta esimesel kuul üle kahe korra rohkem emiseid kui mullu detsembris.

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade hulgas hakkas veterinaar- ja toiduamet (VTA) alates jaanuarist maksma kompensatsiooni emiste küttimise eest – ja seda kuni 100 eurot ühe looma kohta. Jaanuari jooksul kütiti 830 metsseaemist, mida on üle kahe korra rohkem möödunud detsembris kütitud 361-st. Kokku taotlesid jahiseltsid kompensatsiooni 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest, teatas maaeluministeerium BNS-ile.

"Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. "Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid."

Keskkonnaameti andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. "Hoolimata lumevähesusest on jahimehed üsna lähedal keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtude täitmisele. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks," ütles Onemar. "Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. "Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb," selgitas Korts.

Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Küttimismahtude täitmist jälgib keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning VTA-ga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.