Keskerakond on kaks ja pool kuud pärast Edgar Savisaare esimeheks tagasivalimise kongressi ning pärast aastavahetuse vaikelu jõudnud n-ö reeturitele koha kättenäitamiseni, oma korda ootab Tartu, analüüsib Postimees.

Esmalt võttis Savisaar ette Narva piirkonna, mis lubas endale enne juubelikongressi harvaesinevat isemõtlemist, toetades parteijuhi kandidaadina Kadri Simsonit. Täpselt nädal tagasi sõitis Keskerakonna juht Narva, et avaldada piirkonna uue juhi valimistel toetust europarlamendi saadikule Yana Toomile, kelle kõrval kandideeris juhiks ka riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Toom sai 200 ja Stalnuhhin 41 toetushäält, toob Postimees esile.

Savisaar külastas ka Kohtla-Järvet, kus Postimehe andmetel teatas isalikult kohalikele, et muredega pole mõtet pöörduda Kohtla-Järve piirkonna juhi Valeri Korbi poole, vaid parem võetagu ühendust otse temaga või räägitagu Toomiga. Mäletatavasti oli Valeri Korb üks nn reeturitest ehk toetas parteijuhi valimistel Simsonit. Stalnuhhin ei kuulu samuti juba ammu enam Savisaare soosikute sekka, pigem vastupidi.

Uus puhastuslaine seisab ees ka Tartus – piirkonnas, mida on pikka aega juhtinud eluaegne Savisaare lähim sõber ja toetaja Aadu Must. Postimehe andmetel on Savisaar selle kandi nüüd usaldanud tsentristide tõusvale tähele Oudekki Loonele.

Tartu piirkonnas ollakse veendunud, et mõjutamiseks tuleb Tartusse kohale ka Savisaar ise.

Peale Tartu seisavad muutused ees ka Sillamäel, kus toimus koosolek kolmapäeva õhtul. Vastamisi olid alates 2011. aastast piirkonda juhtinud aselinnapea Eevi Paasmäe ehk Simsoni valik ja Savisaare soosik, riigikogulane Martin Repinski. Sama mees, kes partei uusaastapeol-seminaril astus rusikaga välja Siret Kotka kaitseks, et takistada riigikogu liiget Dmitri Dmitrijevit Kotka tuppa tungimast.

Postimehe andmetel tuleb muutusi ka Valga piirkonnas ja üle vaadatakse tõenäoliselt ka Võrumaa juhivalik. Nimelt valiti 6. veebruaril Keskerakonna Võrumaa piirkonna aastakonverentsil piirkonna juhiks 98 häälega tagasi riigikogu liige Anneli Ott, tema vastu kandideerinud Võru linnavolikogu juht Toomas Paur sai poole vähem hääli.

Ka Ott toetas kongressil Simsoni tõusmist erakonna etteotsa. Väidetavalt pannakse Võrumaa otsus kahtluse alla seetõttu, et Savisaare ustavale liitlasele, riigikogulasele Peeter Ernitsale ei antud seal sõna, kirjutab Postimees.  Kui nii läheb, siis võib taas põnevaks minna ka Narvas. Ajendiks sama seis: Narva juhi valimisel ei lastud Mihhail Korbil Simsoni leerist sõna võtta. Narvast kostab, et Toomil ei tasu seal end väga kindlalt tunda, sest piirkonna juhatuse üheksast liikmest kaheksa on niiöelda teise poole inimesed.

Endiste soosikute väljavahetamine ja lojaalsete inimeste asemele panek käib mitmel rindel. Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäe kolmapäevase vallandamise põhjusena pakutakse mitut asjaolu. Üks võimalik põhjus on see, et Postimehe andmetel on Tammemäe kohusetäitja Priit Kutser olnud üsna sage oma ülemuse peale kaebaja Savisaare juures. Ja nii juba vähemalt aasta otsa. Savisaarel sai ühel hetkel lihtsalt mõõt täis ja ilmselt on Tammemägi kaotanud linnapea ametist kõrvaldatud Savisaare soosingu ka seetõttu, et teda on saatnud pidevad skandaalid ja probleemid.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tõdes, et see on iga-aastane rutiin, et erakond valib veebruaris-märtsis oma 27 piirkonnale uued juhid. Küsimusele tekkinud võitluse kohta – Savisaare   versus  Simsoni soosikud – vastas ta diplomaatiliselt: «Pigem on positiivne, et piirkonna esimehe amet on nii ihaldusväärne. Oleks kurb, kui keegi ei sooviks seda paljuski ühiskondlikku tööd teha.»

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal  leidis kolmapäeva õhtul: «Piirkonnajuhid, kellega kohalikke valimisi võita pole võimalik, tulebki ringi vahetada. Toetagu nad Savisaart või Simsonit.»

Märtsis valitakse korraliselt riigikogule uus juhatus, uued juhid valivad ka kõik parlamendifraktsioonid. On kuulda, et Simsoni kohta sooviksid ka Savisaare leeri saadikud Jaanus Karilaid ja Siret Kotka.

Simson on eneses kindel. «Jah, olen öelnud, et ma jätkan fraktsiooni juhina. Leian, et meie fraktsioon on tõhusat tööd teinud, mida kinnitab esmajärjekorras näiteks meie algatatud eelnõude arv,» sõnas ta kolmapäeval Sillamäe koosoleku pausi ajal. «Usun, et mul on fraktsioonis piisav toetus, et jätkata.»

Ligi kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks, kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti, pereõe ja perearsti teenusega, selgub uuringust.

Eesti elanikest peab 73 protsenti arstiabi kvaliteeti heaks ning 42 protsenti on rahul arstiabi kättesaadavusega, kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti, pereõe ja perearsti teenusega, selgub uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015“, teatas BNS-iel sotsisaalministeerium.

Keskmisest enam annavad arstiabi kvaliteedile positiivse hinnangu 15–19- ja 60–74-aastased ning peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eesti inimesed.

Uuringust selgub, et 77 protsenti Eesti elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 62 protsenti inimestest külastas perearsti. Eriarsti juures käisid viimase aasta jooksul 42 protsenti vastanutest ning hambaarsti külastab soovitusliku sagedusega ehk vähemalt kord aastas või sagedamini 40 protsenti elanikest.

Möödunud aastal oli arstiabi kvaliteediga rahul 73 protsenti vastanutest ning 2014. aastal 70 protsenti. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et suurem osa Eesti elanikest hindab meie arstiabi kvaliteeti heaks ja see näitaja on püsinud viimase kuue aasta jooksul ühtlaselt kõrge. "Arstiabi on Eestis tõepoolest maailmatasemel ning väga suur roll on selles perearstidel. Ka patsientide usk perearsti asjatundlikusse on varasemaga võrreldes märgatavalt tõusnud,“ lisas minister.

Uuringu kohaselt teeb inimestele muret eeskätt eriarstiabi kättesaadavus. Sellega seoses on probleeme olnud 18 protsendil inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. 2014. aastal oli rahulolu eriarsti kättesaadavusega 43 ja mullu 42 protsenti. Varem on rahulolu eriarstiabi kättesaadavusega jäänud vahemikku 43–55 protsenti. Probleeme on kogenud eelkõige Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud.

Ossinovski sõnul mõjutavad suhtumist eriarstiabi kättesaadavusse põhjendamatult pikad järjekorrad. "Inimene, kes tõesti vajab kiiresti eriarstiabi, ei tohi oodata nädalaid järjekorras. Meil on jätkuvalt probleeme ülepaisutatud järjekordadega, kuna puudub ühtne registreerimissüsteem, patsiendid teevad topelt-broneeringuid ning eriarstide vastuvõtul käivad need, kelle tervisemure saaksid kiiresti lahendada ka perearstid," nentis ta.

Ministri sõnul aitab arstiabi kättesaadavust parandada perearstide vastuvõtuaegade pikendamine hilisele pärastlõunale ja õhtupoolikule, ning leevendust toob kavandatav täiskasvanute hammaste parandamise programm koos täiendava hambaravi hüvitisega. Olulised lahendused arstiabi kättesaadavuse parandamisel on seotud ka e-tervise teenustega: tööle tuleb panna digiregistratuur, digisaatekiri ja e-konsultatsiooni teenused.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringu viis läbi TNS Emor. Iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade, milline on elanike rahulolu tervishoiukorralduse, -teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuidas hinnatakse oma tervist ja eluviise, kui suur osa elanikkonnast on kuulnud digitaalsest terviseloost ning kui teadlikud on elanikud oma õigustest patsiendina.

Internetiajastul on veebiturvalisuse- ja privaatsuse probleemid üha aktuaalsemad, kuid inimeste oskused on sageli puudulikud küberruumis valitsevate ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks.

Internetiturvalisuse tagamiseks saab iga inimene väga palju ise ära teha. Mistahes veebikontot on hea võrrelda oma koduga – kodust lahkudes lukustame alati ukse ja kanname hoolt, et sinna ei pääseks võõrad oma äranägemise järgi tegutsema. Kui naaber on koduukse lahti unustanud, siis me ei sisene omavoliliselt tema koju, vaid võimalusel sulgeme ise ukse ja teavitame olukorrast naabrit. Sama loogika peaks kehtima nii enda kui ka teise inimese veebikontode „uste“ puhul. Reaalsuses seda paralleeli aga ei tajuta, kuid just nii luuakse eeldused erinevate küberkuritegude ohvriks langemiseks.

Küberjälitamine on tõusev trend

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, eesmärgiga koguda jälitatava kohta andmeid.

Eraviisiline jälitustegevus on iseäranis levinud probleemsete lähisuhete korral, mil usalduse puudumise tõttu asutakse kaaslase tegemisi küberruumis jälgima. Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selle teostamiseks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on keylogger ehk klahvinuhk. Klahvinuhk on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed kindlale e-posti aadressile.

Karistatav rahalise trahvi või vangistusega

Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda – näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju – võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Levinud küberjälitamise vormiks on ka ilma nõusolekuta teise inimese e-kirjade või Facebooki sõnumite lugemine. Mis esmapilgul võib näida süütu tegevusena, seda tegelikult ei ole – igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ja ilma loata nende lugemine võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on rahalise trahviga kriminaalkorras karistatav.

Ohte tuleb teadvustada

Enda privaatsuse kaistmiseks ei saa loota portaalile, IT-osakonnale või heale õnnele, vaid selle eest tuleb ise teadlikult seista. Jälitustegevuse taga ei pruugi olla kibestunud kaaslane, vaid ka võõras inimene, kes soovib kogutud andmeid kuritarvitada. Oma seadmeid tasub seetõttu regulaarselt kontrollida ja vaadata üle, millised programmid taustal töötavad või milline tarkvara on kasutusel. Veenduge, et teie arvutisse on installeeritud kaasaegne viirusetõrjeprogramm, kahtluse korral muutke esimese asjana ära kõik oma paroolid ja teavitage sellest ka oma lähikondlasi, kuna teie konto kaaperdanud inimene võib neile saata eksitava sisuga kirju – näiteks palvega saata raha.

Internetiturvalisusega seotud probleemide ja küsimuste korral on võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablite poole. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu ka Euroopa Komisjoni toel rahastatud projekti Targalt internetis veebilehelt www.targaltinternetis.ee või helistades üleriigilisel tasuta lasteabitelefonil 116111.

Möödunud ööpäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Aastas on vaid mõned üksikud päevad, kus politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Samas on tänavu selliseid päevi olnud juba neli.

Teisipäeval ei laekunud korrakaitsjatele ka ühtegi teadet ärandatud sõidukitest.