EESTI UUDISED BNS

E-maksuametis saab tutvuda tuludeklaratsiooni eeltäidetud andmetega

Esmaspäevast kolmapäevani on e-maksuametis võimalik tutvuda eelmise aasta tuludeklaratsiooni eeltäidetud andmetega, tulude deklareerimine algab 15. veebruaril.

"Eeltäidetud deklaratsiooni puhul tuleks eeskätt vaadata seda, kas kõik vajalikud andmed on deklaratsioonis olemas. Kui on aasta jooksul on teenitud tulu, mida eeltäidetud tuludeklaratsioonis ei kajastu, siis see tuleb sinna ise juurde lisada," ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe BNS-ile.

"Kui tuludeklaratsioonis on andmed puudu või erinevad inimesele teadaolevast, siis tuleb ühendust võtta väljamakse tegija või kulu saajaga ja paluda puuduolevad andmed maksu- ja tolliametile esitada või juba esitatud andmeid parandada," lisas ta.

Eeltäidetud andmetega saab tutvuda e-maksuameti keskkonnas 8.–10. veebruaris. Sellest aastast alates eeltäidetakse lisaks tavapärasele teabele muuhulgas ka lapse tulud, kelle pealt soovitakse saada täiendavat maksuvaba tulu soodustust.

Tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis algab 15. veebruaril, samast päevast hakkavad ka maksuameti teenindusbürood väljastama eeltäidetud tuludeklaratsiooni paberil. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt 31. märtsiks. Veebikeskkonnas tulud deklareerinud klientidele algab tulumaksu tagastamine 29. veebruaril, deklaratsiooni paberil esitanud klientidele aga 20. aprillil.

Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Juhul, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu, siis on tähtaeg 3. oktoober, samal päeval on tähtaeg ka mitteresidendile, kes deklareeris mahaarvamisi Eestis.

Eelmisel aastal kehtis tulumaksumäär 20 protsenti, samas kui aasta varem oli see 21 protsenti. Maksuvaba tulu oli aastas 1848 eurot ning täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest samuti 1848 eurot, aasta varem olid mõlemad näitajad 1728 eurot.

Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral oli mullu 2640 eurot, aasta varem oli see 2520 eurot ning töötuskindlustumakse määr töötajale langes eelmisel aastal tunamulluselt 2 protsendilt 1,6 protsendile.

Samuti muutus pärandvara müügi maksustamise kord. Kui 2014. aastal võeti pärandina saadud soetamismaksumusesse arvesse pärandaja kulutused juhul, kui kulutused olid dokumentaalselt tõestatud, siis eelmisest aastast alates loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks vaid pärija tehtud kulud.

Muudatused olid ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste maksustamisel. Kui varem oli maksustatav toetus vaid ettevõtluseks antud toetus, siis alates 2015. aastast on maksustatavad kõik saadud toetused.

Värska lahest leiti uppunud mees

Põlvamaal leiti Värska lahest uppunud mees.

Eaka mehe surnueha leiti esmaspäeval kella 10.21 ajal Värska vallast Lobotka küla lähedalt, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Negatiivse tasemeni jõudis ka 12 kuu Euribor

Reedel jõudis alla nulltaseme ka 12 kuu Euribor, mis tähendab, et nüüdseks on Euribor negatiivne kõikide arvutatavate tähtaegade puhul.

Kuue kuu Euribor langes reedel 0,002 protsendipunkti võrra uuele rekordmadalale -0,104 protsendi tasemele.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressidega. EKP nõukogu langetas 2015. aasta 3. detsembril hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ajalooliselt madalaimale tasemele -0,3 protsendile.

2015. aasta märtsi alguses teatas EKP, et alustab avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogrammi, mis võib mõjutada ka Euribori. Detsembri alguses teatas keskpank, et pikendab programmi kestust kuue kuu võrra ning lubab osta ka kohalike omavalitsuste võlapabereid.

Euribori eelmine madalaim tase oli -0,102 protsenti 4. veebruaril.

Euribori intressid protsentides ja päevased muutused protsendipunktides 05.02.2016:

Euribor, % Muutus, punkti
1 nädal -0,265 -0,003
2 nädalat -0,257 -0,001
1 kuu -0,234 0,000
2 kuud -0,205 -0,001
3 kuud -0,167 -0,001
6 kuud -0,104 -0,002
9 kuud -0,054 0,000
12 kuud -0,002 -0,004

Ilm läheb nädala lõpul jahedamaks

FOTO: VTNädala teises pooles hakkab õhutemperatuur langema ning termomeeter näitab kohati ka päeval miinuskraade.

Teisipäeval koondub võimas madalrõhkkond Norra rannikule ja Läänemere ümbrus jääb selle serva mööda lisandub edelavoolus meile võrdlemisi sooja ja niisket õhku. Vahetevahel sajab vihma, sekka võib ka lörtsi tulla. Puhub tugev lõuna- ja kagutuul, puhanguid 14, saartel ja läänerannikul 18 m/s. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku 0 kuni +4 kraadi, päeval tuleb sooja 3-6 kraadi.

Kolmapäeval liigub madalrõhuala serva mööda väike osatsüklon Rootsi rannikule ja hoiab Eesti ilma ikka keskmisest märksa soojemana. Vahetevahel sajab ja enamasti vihma, sekka võib ka lörtsi tulla, sadu on tihedam päeval. Puhub tugev lõuna- ja kagutuul. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku 0 kuni +3 kraadi, päeval tuleb sooja 3-6 kraadi.

Neljapäeval ulatub üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhuala serv, Venemaad katab aga võimas kõrgrõhuala ning Eesti jääb ikka kahe rõhuala piirimaile. Aeg-ajalt sajab vihma, lörtsi tuleb sekka enam õhtul. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur jääb ööpäeva vältel vahemikku 0 kuni +4 kraadi.

Reedel liigub Karpaatide piirkonnast uus madalrõhkkond Eesti kohale ja toob kaasa tiheda saju, mis enamasti tuleb alla lörtsina. Öösel puhub tuul idakaarest, päeval pöördub lõunakaarde, tuule tugevust täpsustame lähipäevadel. Õhutemperatuur jääb ööpäeva vältel vahemikku -2 kuni +3 kraadi.

Laupäeval madalrõhkkond ühes tihedama sajuga eemaldub ja tõusva õhurõhu foonil sajab kohati veidi lörtsi või lund. Tuul puhub lõunakaarest ja jääb nõrgemaks. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku 0 kuni -5, päeval -1 kuni +2 kraadi.

Pühapäeval laieneb Kesk-Euroopas madalrõhkkonna serv Läänemere kohale ning toob lörtsi ja lund. Tuul pöördub kagusse ja tugevneb. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku -3 kuni +2, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Uuring: eestlased näevad järgmise presidendina Kaljuranda

Marina Kaljurand  FOTO: Andrei JavnašanVärske uuringu kohaselt näevad eestlased järgmise presidendina Marina Kaljuranda ning mitte-eestlased toetavad enim Edgar Savisaart, kirjutab Eesti Päevaleht.

Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust selgub, et Kaljurand on Eesti elanike vaieldamatu soosik nii esimese kui ka teise eelistuse kategoorias ning esimese eelistusena mainitutest on tema järel teisel kohal Edgar Savisaar. Samas on üsna vähe vastajaid, kellele Savisaar oleks teine eelistus.

Uuringu kohaselt on Kaljurand esimene eelistus 23 protsendil, Savisaar 14, Indrek Tarand üheksal ning Siim Kallas kaheksal protsendil vastanutest. Teise eelistusena nimetas Kaljuranda 12, Savisaart kolm, Tarandist kaheksa ja Kallast üheksa protsenti vastanutest.

Esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes on Savisaarega võrdselt 17 protsendi suurune toetus nii Indrek Tarandil kui ka Siim Kallasel ning ülejäänud kandidaadid jäävad neist neljast märgatavalt maha.

Võimalike presidendikandidaatidena oli nimetatud Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Eiki Nestor, Ene Ergma, Indrek Neivelt, Indrek Tarand, Jüri Luik, Marina Kaljurand, Marju Lauristin, Siim Kallas, Tunne Kelam ja Urmas Paet.

Turu-uuringute AS küsitles Eesti Päevalehe tellimisel 19. jaanuarist 2. veebruarini 1001 inimese arvamust, kellest valimisealisi kodanikke oli 790.

Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhina jätkab Anneli Ott

Anneli Ott Võru linna 231 sünnipäeval torti jagamas  FOTO: Võrumaa TeatajaLaupäeval toimunud Keskerakonna Võrumaa piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonna esimehena jätkama riigikogu liige Anneli Ott.

"Sel aastal tähistame Keskerakonna 25. tegutsemisaastat ning juubeliaastal ei peaks pelgama ausat enesessevaatamist, mis on aluseks, et teha julgelt uusi plaane tulevikuks," ütles Ott. "Võrumaa piirkonna aastakonverentsil jäi kõlama meie inimeste tugev tahe panustada ühtselt erakonna tegevusse. Nagu tuntud tsitaat ütleb, siis üksinda jõuab kiiremini, kuid üheskoos jõuab kaugemale."

Oti sõnul pole Keskerakond Eesti poliitilisele kaardile tulnud kiirustama, vaid selleks, et jääda ning jõuda kaugele – seistes seejuures oma programmiliste eesmärkide eest.

Võrumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Arno Kirsimägi, Piia Õispuu, Andres Visnapuu, Külli Land,  Toomas Paur, Lia Siidra, Jüri Pallo ja Gleeri Paur. Piirkonna esimehe valimistel kogus Anneli Ott 98  
häält, tema vastaskandidaat, Võru linnavolikogu esimees Toomas Paur kogus aga 54 häält.

Võrumaa piirkonna aastakonverents oli esimene aastakonverentsidest, mille peavad järgnevate kuude jooksul läbi viima kõik Keskerakonna piirkonnad.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD