Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi hakkab sihtasutus veebruarist ettevõtjatele väljastama laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest kokku 36 miljoni euro ulatuses.

Lepinguga volitatakse sihtasutust Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest välja andma laene ja tagatisi põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele. Koos Eesti riigieelarvest tuleva osalusega on rahastamisvahendi maht 36 miljonit eurot, teatas ministeerium.

"Rahastamisvahendi toel paraneb toidusektori ja maapiirkonna ettevõtjate juurdepääs kapitalile. See võimaldab teha olulisi investeeringuid, mille rahastamiseks on raske turult vahendeid leida," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Piiratud vahendite tingimustes saab rahastamisvahendi kaudu rahastada rohkem projekte, sest väljaantud raha laekub fondi tagasi ja jääb samal eesmärgil ringlusesse," lisas minister.

Ministri sõnul on rahastamisvahendi raames plaanis kolm finantstoodet: mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen, pikaajaline investeerimislaen ning tootjarühmade ja alustava noortalunikust mikroettevõtja tagatis, millest esmajärjekorras avanevad kasvu- ja investeerimislaen.

Maaelu Edendamise SA juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul võimaldab rahastamisvahend sihtasutusel olulisel määral täiendada ettevõtjatele pakutavate finantstoodete valikut. "Ühelt poolt arvestab see maapiirkondade ettevõtjate spetsiifilisi vajadusi ning teisalt aitab investeerimiseks kaasata rahalisi vahendeid ka pangandussektorist," ütles Reinup.

Sihtasutus alustab laenutaotluste vastuvõttu 8. veebruaril 2016 ja taotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Mitu tuhat eestlast like’is Facebooki lehte, mis oli tegelikult loodud inimeste andmete mahamüümiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Hiljuti hakkas Facebookis kulutulena levima lehekülg, mis tundus esmapilgul kuuluvat tuntud lennukompaniile Emirates. Leht lubas, et Emirates loosib välja hulga tasuta lennupileteid eri sihtkohtadesse. Ka eestlasi läks pakkumise õnge lausa hulganisti, eilse õhtu seisuga vähemalt 4000 inimest. Eile hommikuks oli mull lõhki: Facebook oli lehe maha võtnud, sest tegu oli lihtlabase petuskeemiga, mida inglise keeles nimetatakse kas viisakamalt  like-farming ’uks või vängemalt  like-whoring ’uks.

Skeem on lihtne: kurjategija loob võimalikult paljudele meeldiva sisuga Facebooki lehe (vt skeemi). Enamasti lubatakse mõnda suurt võitu, aga on levinud ka haledust äratavad lehed. Selliseid lehti luuakse eesmärgiga Facebooki kasutajate isikuandmed kätte saada ja rahaks teha.  Like ’imine tähendab ju selle lehega vaikimisi teatud andmete jagamist. Mis ulatuses, see sõltub lehest, aga petulehe koostaja haardeulatusse võib jääda infot alates kasutaja meiliaadressist ja sõprade nimistust.

Politsei- ja piirivalveameti teatel on viimasel ajal naaberriigi kolleegidelt laekunud infot, et paljudel juhtudel ei ole Lätit väisavatel Eesti kodanikest sõidukijuhtidel kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti.

Politsei meenutab, et kuigi Eestis liigeldes ei ole juhiloa kaasas kandmise kohustust, nõutakse seda teiste Schengeni riikide teedel liigeldes.

Eestis ei ole autojuhil kohustust kaasas kanda Eestis väljaantud juhiluba. Samuti ei ole kohustust Eestis liigeldes kaasas kanda sõiduki registreerimistunnistust, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana. Ka juhtudel, kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Küll peab olema kaasas isikut tõendav dokument.

Piiri taga sõitmisel peab kaasas olema nii isikut tõendav dokument, juhiluba kui sõiduki registreerimistunnistus ning aeganõudvate asjaajamiste vältimiseks võimalusel ka kindlustuspoliis.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel sõnas, et juhiloa võib koju jätta vaid siis, kui loa on väljastanud maanteeamet ning sõidetakse üksnes Eesti piires. „Kui oma teekonnal plaanitakse pilk peale heita näiteks Läti vaatamisväärustele, peavad need dokumendid alati käepärast olema,“ toonitas ta.

Oluline on seegi, et kui Eesti kodanikule on väljastatud teise Euroopa Liidu riigi juhiluba, tuleb seda ühtmoodi kaasas kanda nii Eestis kui välismaa teedel liigeldes.

Aasta esimese kuuga hukkus liiklusõnnetustes seitse inimest ehk mullusest koguni nelja võrra rohkem.

Raskeid liiklusõnnetusi oli jaanuaris 94 ehk mullu sama ajaga võrreldes ühe võrra vähem. Neis hukkus tänavu seitse ja sai vigastada 117 inimest, samas kui mullu olid need näitajaid vastavalt kolm ja 126. Tänavu jaanuaris hukkunutest koguni viis ei kasutanud turvavarustust. Kuue raske liiklusõnnetuse puhul oli selle põhjustaja joobes.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul hukkus jaanuaris liikluses seitse inimest, kellest kaks said surmavaid vigastusi maantee ääres ilma valgusallikata või helkurita liikudes. Kolme õnnetuse korral põrgati kokku vastutuleva sõidukiga, mille tagajärjel hukkus kaks sõidukijuhti ja üks kaasreisija.

"Kõikidele osapooltele ohutu liiklemine algab igast liiklejast endast. Turvalisus ei ole tagatud, kui ei kasutata turvavarustust. Maantee ääres hukkunud jalakäijatel puudusid helkur ja valgusallikas, mis aitaksid sõidukijuhtidel märgata tee ääres olevaid inimesi. Pimedas on nähtavus niigi piiratud ning kui lisada kehv ilm ja vastutulevate sõidukite tuled, on keeruline märgata tee ääres liikuvaid inimesi," rääkis Tänak.

Jaanuaris sai surma kolm inimest, kes ei kasutanud sõidukis turvavarustust. Neist kaks hukkusid uue aasta alguses teelt välja sõites ja autost välja paiskumise tagajärjel. "Laupäeva hukkus bussiga kokkupõrkes sõidukijuht, kes ei kasutanud turvavööd. Eelmisel nädalal aset leidnud bussiõnnetuste taustal peab meelde tulemata, et bussides, kus on turvavööd olemas, on nende kinnitamine kohustuslik. Igasugune turvavarustus on vajalik ohutuse tagamiseks ning kui inimesed sõidavad teadlikult lahtise turvavööga, siis suureneb liiklusõnnetuse korral oht nende elule," rõhutas Tänak.

Juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetused on tavaliselt kiiruseületamise, ohtliku manöövri, väikese pikivahe, joobes juhtimise või sõiduoskuste ülehindamise tagajärg. "Jalakäijad peavad aga aru saama, et pimedas tee ääres ilma igasuguse valgusallikata kõndimine või hääletamine on äärmiselt ohtlik, sest musta kogu õigeaegselt ülejäänud taustast eristada on keeruline. Ehk siis kõik liiklejad peavad mõtlema oma käitumise tagajärgedele. Ei ole õige näpuga näidata vaid ühe osapoole suunas," lisas Tänak.