Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega vastavalt valitsuse mullusele otsusele makstaks ligikaudu 70 000 üksi elavale pensionärile lisapensioni 115 eurot aastas; 2017. aastal läheks projekt maksma 8,1 miljonit eurot.

Eelnõuga kehtestataks toetus, mida makstakse üks kord kalendriaastas üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension esimesest pensionisambast on teises ja kolmandas kvartalis kokku alla aasta varasema statistika järgi arvutatud arvestusliku elatusmiinimumi kahekordset määra, seisab seletuskirjas.

Üksi elamise plaanib ministeerium kindlaks teha rahvastikuregistri andmete alusel, lisaks sellele kinnitab ka toetuse taotleja oma taotlusel, et ta elab üksi. Eelnõu käsitluses loetakse üksi elavaks pensionäri, kes on vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini üksi elanud. Pensionäri toetust määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet ja see makstakse välja iga kalendriaasta oktoobrikuus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal kavandatud 115 eurot.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on toetusskeemi eesmärk parandada pensionäri edaspidist majanduslikku toimetulekut ja vähendada vaesusriski. "Uuringute kohaselt on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega suhteliselt suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel," kirjutas ministeerium.

Enamasti on üksi elavate vanaduspensioni saajate sissetulek kuus vahemikus 301–400 eurot, märgib ministeerium. Kuna selleks aastaks prognoositud elatusmiinimumi kahekordne määr on 416 eurot, siis puudutaks muudatus 103 700 üksi elavast pensionärist ligikaudu 86 300 inimest, kelle netopension alla selle määra jääb.

Siiski jääb tegelik toetusesaajate hulk ministeeriumi hinnangul ilmselt väiksemaks, kuna esmakordsel taotlemisel tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada taotlus. Ministeeriumi hinnangul ei ületa taotlejate osakaal 2017. aastal üle 80 protsendi, mistõttu toetust taotleb ligikaudu 69 040 inimest. Seega on toetuse kulu 2017. aastal 7,9 miljonit eurot.

Toetussummale lisanduvad ka muud kulud. Näiteks on ministeeriumi arvutuste kohaselt üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmisel sotsiaalkindlustusameti tööjõukulud 2017. aastal 135 800 eurot. Lisaks on ministeeriumi hinnangul vajalik kulutada muuhulgas 2000 eurot kommunikatsiooniks, 4500 eurot koolitusteks ning 5700 eurot koolitusteks. Projekti 2017. aasta kogukulud on seega veidi vähem kui 8,1 miljonit eurot.

Aastal 2018 peaksid ministeeriumi hinnangul vähenema aga nii sotsiaalkindlustusameti tööjõukulud kui töökulud. Tööjõukulud peaksid siis taanduma 33 500 eurole ning töökulust jääks alles vaid 1320 euro suurune postikulu. Lisaks on vaja teha IT-arendust, mille kulu on ühekordne 11 500 eurot.

Seadus on plaanitud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuaril. See peab jõustuma kalendriaasta alguses, kuna pensionäri toetust makstaks kalendriaasta eest. Eelnõu menetlus on kiireloomuline ning see peaks jõudma valitsuse lauale hiljemalt selle aasta esimeses kvartalis.

Valitsus arutas üksi elavate pensionäride toetusskeemi eelmise aasta juuni lõpus toimunud kabinetiistungil ning otsustas maksta toetust 115 eurot aastas ja pani sotsiaalministeeriumile ülesande vastav eelnõu välja töötada. Toetusskeem on ette nähtud ka valitsuse tegevuskavas.

Eesti Tööandjate Keskliidu uuringu järgi areneb Eesti majandus praegu rahuldavas tempos, kuid enam kui kolmandik ettevõtjatest hindab valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul hindas enam kui kolmandik ettevõtjatest valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks, kõige kriitilisemad olid kaubandus- ja ehitussektor.

"Teistest veidi positiivsem oli teenindussektor, kuid ka selle sektori ettevõtjatest arvas vaid 4,4 protsenti, et valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale oli positiivne," ütles Aron pressiteates.

Aron tõi välja, et rahulolematus tuleneda ettevõtjavaenulikest debattidest, kus räägitakse töötuks jäänud juhatuse liikmete töötuskindluse probleemist, selle asemel, et see lihtsalt taastada.

"Ka valitsuse liikme avalikult välja öeldud seisukoht, et on sektoreid, mis teenivad kasumit inimeste tapmise pealt, jäi ettevõtjatele kauaks meelde ja südamesse. Samuti tõusid hiljuti järsult mitmed riigilõivud ja aktsiisid,” märkis Aron.

Keskliidule teeb muret ka see, et ligi kümnendik tööstusest plaanib investeeringuid toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse hoopis vähendada. Kuid on mitmeid tootjaid, kes on leidnud uusi eksporditurge ning seetõttu plaanivad uute toodete arendamisse investeerida.

Samas kulukamad tehnoloogiainvesteeringud lükatakse täna edasi, viidates ebakindlale olukorrale maailmas. Ülejäänud tööstusest eristub puidusektor, kes näeb mahtude kasvu ja seega vajadust investeerida, ütles Aron.

Teeme Ära Maailmakoristus alustab neljapäeval rahvusvahelist ühisrahastuskampaaniat, millele ootab ka eestimaalaste tuge, et korraldada 2018. aastal 150 riigi osalusel üleilmne koristuspäev.

Kampaania eesmärk on koguda kahe kuuga 150 000 eurot, mida kasutatakse 150 riigis võimekate liidrite leidmiseks ning nende koolitamiseks.

Koos leitud eestvedajatega toimub 8. septembril 2018 enneolematu üleilmne koristuspäev, kus samal päeval korraldab üleriigilist koristuspäeva 150 riiki.

Eestist alguse saanud Teeme Ära liikumine on jõudnud juba 112 riiki ning koristustalgutel on kaasa löönud ligikaudu 14,5 miljonit inimest. Ülisuured Teeme Ära koristustalgud on toimunud näiteks Lätis, Leedus, Sloveenias, Portugalis, Itaalias, Ukrainas, Albaanias, Rumeenias ja Kosovos. Eestimaalaste algatusest on indu saanud ka näiteks Brasiilia, Afganistan, Filipiinid ja India.

“Kõik eestimaalased, kes te olite väljas 3. mail 2008, aga ka hiljem, ja kes te olete tegelikult “süüdi” selles, et me täna Eesti algatusest laia maalima oleme jõudnud, palun aidake veelkord kaasa. Ühe päevaga 150 riiki massilisi koristustalguid pidama panna ei ole ühe, kümne ega isegi miljoni inimese tegemine,” rääkis Teeme Ära pikaaegne eestvedaja Eva Truuverk.

“Me teeme väga palju vabatahtliku töö korras ja hästi odavalt, aga taolise üliambitsioonika projekti korraldamiseks on meil vaja rohkem tuge. Sellepärast käivitasimegi rahvusvahelise ühisrahastuskampaania, millega kutsume kõiki appi, et Eesti algatus veelgi jõudsamalt laia ilma jõuaks ning et kogu maailm prügist puhtaks saaks” lisas Truuverk.

Truuverki sõnul tunneb ta end praegu märksa paremini kui 1. jaanuaril 2008, kui oli teada, et viie kuu pärast peaks prügist puhtaks saama kogu Eesti. “Muidugi on riskid õhus, aga meil on rahvusvaheline võrgustik ja tohutu kogemus ning me usume, et koos eestimaalaste ja Eesti sõpradega on võimalik kasvada palju suuremaks ja tugevamaks,” ütles Truuverk.

Venemaale kaupa viivatel autojuhtidel tuleb võtta maksu- ja tolliametilt kinnitus, et kaup on laaditud transpordivahendile Eestis.

Vene Föderatsioon on kehtestanud antud nõude veoloa alusel tehtud vedudele, mis hõlmavad tollilaost, tolliterminalist või vabatsoonist transpordivahendile laaditud kaupade vedu Venemaale ja on tehtud teise riigi, nagu Eesti autovedajate poolt, teatas maksu- ja tolliamet.

Eesti tolliõigus sellist märgistamist ei nõua, aga sujuva piiriületuse tagamiseks varustab maksu- ja tolliamet Eestis transpordivahendile laaditud kauba veodokumendid vajaliku märgistusega. Vene tolli poolt nõutavatel dokumentidele peab olema märgitud täpne laadimiskoha nimi Eestis.

Kui vedu toimub mitmepoolse veoloa alusel, siis sellist märgistust maksu- ja tolliamet väljastada ei saa.