Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega vastavalt valitsuse mullusele otsusele makstaks ligikaudu 70 000 üksi elavale pensionärile lisapensioni 115 eurot aastas; 2017. aastal läheks projekt maksma 8,1 miljonit eurot.
Eelnõuga kehtestataks toetus, mida makstakse üks kord kalendriaastas üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension esimesest pensionisambast on teises ja kolmandas kvartalis kokku alla aasta varasema statistika järgi arvutatud arvestusliku elatusmiinimumi kahekordset määra, seisab seletuskirjas.
Üksi elamise plaanib ministeerium kindlaks teha rahvastikuregistri andmete alusel, lisaks sellele kinnitab ka toetuse taotleja oma taotlusel, et ta elab üksi. Eelnõu käsitluses loetakse üksi elavaks pensionäri, kes on vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini üksi elanud. Pensionäri toetust määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet ja see makstakse välja iga kalendriaasta oktoobrikuus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal kavandatud 115 eurot.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on toetusskeemi eesmärk parandada pensionäri edaspidist majanduslikku toimetulekut ja vähendada vaesusriski. "Uuringute kohaselt on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega suhteliselt suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel," kirjutas ministeerium.
Enamasti on üksi elavate vanaduspensioni saajate sissetulek kuus vahemikus 301–400 eurot, märgib ministeerium. Kuna selleks aastaks prognoositud elatusmiinimumi kahekordne määr on 416 eurot, siis puudutaks muudatus 103 700 üksi elavast pensionärist ligikaudu 86 300 inimest, kelle netopension alla selle määra jääb.
Siiski jääb tegelik toetusesaajate hulk ministeeriumi hinnangul ilmselt väiksemaks, kuna esmakordsel taotlemisel tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada taotlus. Ministeeriumi hinnangul ei ületa taotlejate osakaal 2017. aastal üle 80 protsendi, mistõttu toetust taotleb ligikaudu 69 040 inimest. Seega on toetuse kulu 2017. aastal 7,9 miljonit eurot.
Toetussummale lisanduvad ka muud kulud. Näiteks on ministeeriumi arvutuste kohaselt üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmisel sotsiaalkindlustusameti tööjõukulud 2017. aastal 135 800 eurot. Lisaks on ministeeriumi hinnangul vajalik kulutada muuhulgas 2000 eurot kommunikatsiooniks, 4500 eurot koolitusteks ning 5700 eurot koolitusteks. Projekti 2017. aasta kogukulud on seega veidi vähem kui 8,1 miljonit eurot.
Aastal 2018 peaksid ministeeriumi hinnangul vähenema aga nii sotsiaalkindlustusameti tööjõukulud kui töökulud. Tööjõukulud peaksid siis taanduma 33 500 eurole ning töökulust jääks alles vaid 1320 euro suurune postikulu. Lisaks on vaja teha IT-arendust, mille kulu on ühekordne 11 500 eurot.
Seadus on plaanitud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuaril. See peab jõustuma kalendriaasta alguses, kuna pensionäri toetust makstaks kalendriaasta eest. Eelnõu menetlus on kiireloomuline ning see peaks jõudma valitsuse lauale hiljemalt selle aasta esimeses kvartalis.
Valitsus arutas üksi elavate pensionäride toetusskeemi eelmise aasta juuni lõpus toimunud kabinetiistungil ning otsustas maksta toetust 115 eurot aastas ja pani sotsiaalministeeriumile ülesande vastav eelnõu välja töötada. Toetusskeem on ette nähtud ka valitsuse tegevuskavas.
See on 100 krroni