Maanteeinfokeskuse teatel esineb teedel kohati libedust, eriti ettevaatlik tuleb selles osas aga olla metsavahelistel teelõikudel.

Sõiduolud olid varahommikul riigiteedel muutlikud ja temperatuurid plusspoolel, kuid kohati esineb libedust. Teekatted on märjad või soolamärjad.

Puhanguti puhuvad tugevad tuuleiilid – seda eriti saartel, läänerannikul ning Ida- ja Lõuna-Eestis. Teedele võib olla langenud puid või oksarisu.

Maanteeamet soovitab talvistes oludes möödasõite vältida. Muutlike ilmaolude korral tuleb olla eriti ettevaatlik, sest ka lühikese distantsi vältel võivad teeolud oluliselt varieeruda.

Kolmapäeval Viking Lottoga üle 160 000 eurot võitnud mängija vormistas võidu, võitjaks osutus Kesk-Eestist pärit pereema.

27. jaanuari Viking Lotto loosimisel võitis üks mängija Eesti kohaliku 5+1 võidutasandiga 163 593 euro ja 83 senti, teatas BNS-ile Eesti Loto esindaja. Võitjaks osutus Kesk-Eestist pärit noor naine, kes on väikeste lastega kodune. Võidupileti ostis naine internetist ja võidu tõi talle isevalitud numbrikombinatsioon.

Võidusumma eest plaanib naine esmalt tasuda laenud, võidust teab vaid naise pere ning teistele ta sellest rääkida ei plaani.

Möödunud aastal maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 23 337 taotlejale toetusteks 229,2 miljonit eurot; kokku on PRIA 15 tegevusaasta jooksul välja maksnud 2,65 miljardit eurot.

2014. aastal makstud toetuste summat mullune ei ületanud, vaid jäi sellest 13 protsenti väiksemaks ning toetusesaajaid oli ligi 1300 vähem. Põhjuseks on Euroopa Liidu kahe rahastusperioodi vahetumine. 2007-2013 maaelu arengukava (MAK) eelarvest oli jäänud kasutada alla 5 protsendi, samas uue perioodi toetusmeetmed hakkasid mullu alles rakenduma ning taotlemisest toetuse kättesaamiseni võib kuluda kuid või aastaid, teatas PRIA.

"Lisaks 229 miljoni euro väljamaksmisele tegime oluliselt rohkem, 283 miljoni ulatuses määramisotsuseid," ütles PRIA peadirektor Jaan Kallas. "Rakendus hulk uusi meetmeid, millega seoses tuli uusi nõudeid õppida nii PRIA-l kui klientidel," lisas ta.

Kokku tegi PRIA väljamakseid 80 alameetmest, millest 18 olid uued või ühekordsed erakorralised toetused seoses seakatkuga või keerulise turusituatsiooniga.

Mullu 31. detsembril oli ka tähtaeg MAK 2007-2013 viimaste summade väljamaksmiseks. Kokku kasutati lõppenud perioodi 934,5 miljoni euro suurusest eelarvest ära 933,6 miljonit ehk 99,9 protsenti.

Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 eelarve on 107,1 eurot ja aasta lõpuks oli 96,05 protsenti sellest välja makstud. 31. detsembriks tuli PRIA-le esitada viimased kuludokumendid investeeringutoetuste kättesaamiseks ja viimased väljamaksed toimuvad eeldatavalt aprillikuus.

"PRIA seisukohast oli 2007-2013 hea periood," ütles Kallas. "MAK-i lõpptulemus on parim võimalikest ja EKF-i eelarve kasutamine läks viimasel aastal samuti tempokalt. Eesti on üks väheseid riike, kus EL-i auditid ei teinud üle miljoni euro suuruseid sanktsioone. Tänu sellele saime kõik saadaolevad toetused välja maksta."

Mullu makstud toetustest suurima osa, 106,2 miljonit eurot, said üheksat liiki otsetoetuste taotlejad, keda on üle 17 000. Seitse toetust neist on uued. Detsembris valmis 97 protsenti otsetoetuste otsustest, määramised-maksed veel kestavad.

MAK 2007-2013 toetusi 31 alameetmest maksis PRIA välja 74,7 miljonit eurot. Poole sellest moodustavad põllumajanduslikud keskkonnatoetused. Noored põllumajandustootjad said tegevuse alustamiseks 8,7 miljonit eurot, 5,6 miljonit maksti LEADER-toetusi, 5 miljonit maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetusteks. Kaheteistkümne EKF meetme toetusi maksis PRIA 2015. aastal välja 11,66 miljonit eurot.

Uue MAK 2014-2020 esimesi toetusi maksis PRIA 12,8 miljonit eurot viiest meetmest. Kuigi summa pole suur, toimusid uue MAKi 17 arengutoetuste ning 14 keskkonnatoetuse taotlusvoorud. Eelarve nende toetuste määramiseks on üle 202 miljoni euro, määramisi tehti 122,5 miljoni ulatuses ning määramised-maksmised jätkuvad.

2015. aasta oli eriti raske seakasvatajatele ja piimasektorile. Euroopa Liit võimaldas Eesti piimatootjatele erakorralist abi ligi 6,9 miljonit eurot. Lisandus EL-i ja Eesti riigi erakorraline toetus piimalehma- ja sealiha-sektorile, kokku 10,55 miljonit eurot.

Jätkusid koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja programmid, mille toetamiseks maksis PRIA välja 2,46 miljonit eurot. Turukorraldustoetusi maksti kokku 560 000 eurot. 3,4 miljoni euro ulatuses toetas Eesti riik põllumajanduse ja kalandusega seotud tegevusi: koolitused ja praktika juhendamised, turuarendus ja nii edasi.

Euroopa riikide sotsiaalküsimusi, sealhulgas pere toimetuleku näitajaid analüüsiva Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalarengu raporti kohaselt ohustab Eesti lastega peresid kõige enam vaesus ja madal tööhõive, kirjutab Eesti Päevaleht.

Raporti koostajad vaatasid näitajaid, nagu emade tööhõive, vanemate tööhõive lõhe, emade ja lasteta naiste tööhõive vahe ja laste suhteline materiaalne vaesus võrreldes täiskasvanutega, samuti võrreldi lastega perede sissetulekut lasteta perede omaga.

Kõiki neid näitajaid analüüsides jõuti järeldusele, et Eesti lastega peresid ohustab enim vaesusse langemise ja tööhõive probleem. Riikide andmete võrdlusest selgus, et Eesti emad jäävad pärast lapse sündimist kõige pikemalt tööturust eemale ning enne lapse aastaseks saamist läheb tööle tagasi vaid 20 protsenti naisi ja aastal pärast lapse sündi veidi alla 40 protsendi emasid.

Pikaaegse tööturult eemalejäämise väga oluline mõju on see, et hiljem tööle tagasi minnes ootab neid pigem sissetulekute kahenemine.

Eestiga sama ohtu jagavad Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia ja Kreeka.

Paremate tulemustega riikide eesotsas nii vaesusriski kui ka lapsevanemate tööhõive poolest on Rootsi, Taani, Holland ja Sloveenia.