Möödunud aastal hukkus liiklusõnnetustes 67 inimest, kellest enamik ei kasutanud turvavööd või helkurit.
Mullu hukkus liikluses 24 jalakäijat, kellest suuremal osal puudus helkur, autoavariides elu kaotanud 20 juhist ja 14 kaassõitjast kokku 28 aga ei pannud peale turvavööd. Möödunud aastal sai liiklusõnnetustes viga 1356 ja kaotas elu 67 inimest.
"Hukkunud jalakäijatest enam kui pooltel puudus esialgsetel andmetel helkur," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak pressiteate vahendusel. "Kuigi liikluses hukkunute ja raskelt viga saanute arv on mõnevõrra langenud, püsib nende arv jätkuvalt ülemäära suur. Muret teeb see, et paljude surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul ei peetud vajalikuks turvavarustuse kandmist."
Tänaku sõnul kujutab aasta kõige pimedamate õhtutega aeg endast nähtavuse seisukohalt suurimat ohtu teepeenral kõndivale või sõiduteed ületavale jalakäijale.
"Õnnetuste vältimiseks peab jalakäija täitma kõiki liiklusreegleid seal hulgas maanteel kõndima vasakpoolsel teepeenral, hämaras ning pimeduse saabudes kindlasti kasutama helkurit, ohutusvesti, taskulampi või muud nähtavust parandavat varustust. Parema valgusallika puudumisel sobib enda märgatavaks tegemiseks kasvõi mobiiltelefoni helendav ekraan," selgitas Tänak.
Tema sõnul on helkur kõige paremini nähtav siis, kui ta on kinnitatud autotulede kõrgusele – nii et tuled sellele juba kaugelt peale paistavad – seega täiskasvanul põlve kõrgusele, lapsel aga põlve ja puusa vahele. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga: ühte paremal ja teist vasakul küljel.
Mullu toimus 61 vähemalt ühe hukkunuga liiklusõnnetust, neist üks, mille tagajärjel hukkus korraga neli noort inimest. Traagiline õnnetus juhtus augustis Rannu vallas, kus joobes juht sõitis remonti vajava Audiga teelt välja.
Veel kolmes õnnetuses hukkus korraga kaks inimest ja ülejäänud 57 liiklusõnnetuse tagajärjel üks inimene. Ohvriterohkeimad kuud olid 11 hukkunuga veebruar, 10 hukkunuga november ja üheksa hukkunuga august. Kuigi liikluskäitumise küsitluste kohaselt kasutavad inimesed turvavööd enda sõnul peaaegu alati, näitab nii liiklusrikkumiste kui ka raskete õnnetuste statistika, et sellega on siiski probleeme. Möödunud aastal registreeris politsei üle 6600 juhtumi, kus sõidukijuht või kaassõitja ei kasutanud turvavööd või ei kinnitanud nõuetekohaselt laste turvavarustust.
"Õnnetusse sattumisel vähendab turvavöö võimalike vigastuste raskust ja võib päästa elu," rõhutas Tänak. "Turvavarustuse nõuetekohase kasutamise kontrollimine ja ohtude selgitamine ka alanud aastal üks politseitöö olulisi suundi liiklusturvalisuse tagamiseks."