Elektriradiaatori kasutamine madalal koormusel hoiab kokku küll voolu, kuid ei säästa päevinäinud juhtmestikku ülekoormuse eest, kirjutab Eesti Energia blogis ettevõtte elektritööde juht Andrus Alas.
"Isegi kui saadakse aru, et elektriradiaator on maja juhtmestiku jaoks liiga võimas, loodetakse tihti pääseda radiaatori kasutamisega madalamal võimsusel," kirjutab Alas. "Tegelikult aga kasutab elektriline küttekeha töötades maksimaalset võimsust ning temperatuuri vähendades reguleeritakse vaid radiaatori töötsükli pikkust. Sisuliselt tekib olukord, kus juhtmetele mõjub ikkagi radiaatori maksimaalne võimsus, kuid seda lihtsalt lühemate perioodidena."
Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et selle juhtmestik pole mõeldud elektriradiaatorite ja -puhurite võimsust läbi laskma, kirjutab Alas Eesti Energia blogis.
Esimeseks märgiks probleemidest on kaitseautomaadi või kaitsekorgi rakendumine, mis viitab lubatud võimsuse ületamisele. See, kui kaitseseadmed ei rakendu, ei tähenda alati automaatselt, et elektrikütte jaoks vajalik võimsus on olemas. Palju esineb olukordi, kus on peetud vajalikuks vahetada kaitsmed ettenähtust suuremat voolu läbilaskvate vastu. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus kaitse ei rakendu enne, kui elektrijuhtmestik süttib, kirjutab Alas.
Kui soovida kaitseautomaati või sularit võimsama vastu vahetada, tuleks Alase sõnul kindlasti kohale kutsuda asjatundlik elektrik, kes tagab ühtlasi tehtud töö turvalisuse. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured. Muudetava võimsusega kütteseadmed on Alase sõnul täiesti olemas, kuid elektrikaugel inimesel võib nende vahel valiku tegemine keeruliseks osutuda.
Päästeamet on tänavu talvel juba mitmel korral hoiatanud ülekütmise eest, paraku näitab statistika, et just ülekoormatud elektrijuhtmed peamine tulekahjude tekkepõhjus, kirjutab Alas.