Haigekassa käis juba augustis välja idee, et üldhaiglates peaks alles jääma vaid kaheksa eriarsti eriala, milles 11 üldhaiglat näevad selgelt eriarstiabi kättesaadavuse vähenemist, kirjutab Postimees.

"Üldhaiglates  on 16-18 arstlikku eriala ja iga haigla on pingutanud, et neid erialasid hoida," lausus Võrus tegutseva Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Ta on veendunud, et kui eriarstide erialasid oluliselt kokku tõmmata, ei jõua osa patsiente eriarstile. "See tähendab, et suureneb ebavõrdsus arstiabi kättesaamisel," lisas Vask.

"Meile on antud kuni neli protsenti vähem ravijuhte ning kolme aasta peale on plaanitud, et üle kaheksa ettenähtud eriarsti olevad arstid peavad haiglast kaduma," selgitas Põlva haigla peaarst Margit Rikka. Samas on enamik eriarste Põlvas kohalikud ja mitte külalisarstid. "Need arstid ei lähe kliinikumi tööle," lausus ta.

"Üldise arstide puuduse juures peaks hoidma arste, kes üldhaiglates töötavad," lausus Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg. Läänemaa haigla valik on praegu ette antud eelarve juures, et täita ka töötajate kollektiivlepingus ette nähtud palgatõusu, arstide koormust vähendada. Igal juhul tähendab see, et osal patsientidel jääb Haapsalus abi saamata.

Nii Läänemaa kui ka Lõuna-Eesti haigla on regionaalhaiglatega võrgustunud. Vask ja Tennisberg kinnitasid, et koostöö suurhaiglatega on sujunud, aga igal haiglal on ikkagi oma eelarve ning ei Tartu Ülikooli kliinikum ega Põhja-Eesti regionaalhaigla hakka oma eelarvest üldhaigla kulusid kinni maksma.

Haiglajuhtide sõnul ei hakka ravikulud hakka vähenema juba ainuüksi rahvastiku vananemise seetõttu. "Igal aastal tuleb 4500-5000 üle 65-aastast juurde ning need inimesed vajavad kolm korda rohkem arstiabi kui nooremad," nimetas Vask.

Lõuna-Eesti haigla juht lükkas ümber ka ettekujutuse, nagu käiks Eesti inimesed liiga palju arsti juures. "See on meil arenenud maade keskmise juures: koos perearsti külastustega 6,9 korda aastas arsti juures käimisi inimese kohta keskmiselt," võrdles Vask. Ta tõi näiteks, et kroonilised haiged käivad arstil 10-20 korda aastas ja kui abi läheb maakonnakeskusest Tallinnasse või Tartusse, peaks küsima sedagi, kuidas kompenseerida inimeste kulud arsti juurde pääsemiseks.

"Põhjus on lihtne: haigekassal pole raha ning poliitiliselt on vaja otsustada, kust ravikuludeks raha juurde saab," sõnas Tennisberg. "Sotsiaalmaksu langetamine seda juurde ei too või tuleb leida raha mujalt."

"Protsesse saab juhtida ka raha abil ja nii on ka juhtunud," tõdes Vask, viidates sellele, et pikaajalisi plaane pole, vaid vaadatakse aasta kaupa ja sunnitakse haiglaid raha vähendades pidevalt koomale tõmbama.

Näitena, kuidas plaanid jooksvalt muutuvad, tõid haiglate juhid hooldusravi. Üldhaiglates se on euroraha toel investeeritud miljoneid eurosid, et välja ehitada hooldus- ehk õendusabi osakondi. Nende eelarveid pole haigekassa haiglatele veel esitanud, kuid tõenäoliselt vähendatakse ka seda osa. Suured õendusabi osakonnad on valminud Tartus kliinikumis ja Keilas ning üldhaiglad  kardavad, et nende osa jääb ka seetõttu väiksemaks.

Tennisbergi sõnul on Läänemaa haiglas 50 õendusabi kohta, kuid juba eelmisel aastal kattis haigekassa vaid poole voodite kasutamise. "Suurtel haiglatel on eelarves vetrumisvõimalust, kuid väikestel tuleb ühel hetkel piir tõsiselt ette."

Vaski sõnul on haigekassa võtnud üldhaiglaid eelarveid koostades ühtse mõõdupuuga, kuid igal haiglal on oma eripära ja arendatud on erinevaid asju. "Näiteks meie pakume Kagu-Eestis ainukesena ka psühhiaatrilist abi," nimetas ta.

Esmaspäeval kohtusid mitme üldhaigla juhid riigikogu sotsiaalkomisjonis haigekassa juhi Tanel Rossi ning tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovskiga. Vask ja Tennisberg olid pärast kohtumist lootusrikkamalt meelestatud, sest lepiti kokku, et eelarved vaadatakse läbi kolmepoolsetel läbirääkimistel, seejuures on läbirääkimiste osapoolteks üldhaigla, regionaalhaigla, millega konkreetne haigla koostööd teeb, ning haigekassa. "Vähemalt retoorika oli muutunud ning loodame, et kokkulepitu ka kolmepoolsetel läbirääkimistel kehtib," lausus Vask.

Esmaspäeval riigikogus küsimustele vastates ütles minister Ossinovski, et eesmärk ei ole üldhaiglaid välja suretada. "Soovime teatud erialase arstiabi koondada piirkondlikesse haiglatesse ehk pädevuskeskustesse," selgitas Ossinovski. "Eestis pole mõistlik välja arendada täit arstiabi osutamise teenust kõikides üldhaiglates. See pole mõistlik ei personali ega ka vahendite jagamise seisukohalt."

Kriitikana haigekassa aadressil lisas minister, et kommunikatsioon haiglatega lepingute sõlmimise teemal pole olnud vajalikul tasemel. "See andiski alust emotsioonide tekkimisele," lisas Ossinovski.

Tallinna toimetus, +372 610 8833, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Misso vallavalitsus kavandab kuni 50 kohaga hooldekodu ehitamist, vald soovib maja ehitamisega alustada juba tuleval aastal.

Misso vallavalitsus kuulutas välja hanke, mille eesmärk on projekteerida Misso alevikku kuni kahekorruseline hooldekodu, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ja mille ülalpidamiskulud oleks võimalikult madalad.

"Planeeritud on 48-50-kohaline A-klassi hoone, mis vastaks kaasaja energiatõhususe nõuetele," ütles Misso vallavanem Lembit Sikk BNS-ile.

Siku sõnul kujuneb projekteerimise hind hanke käigus ning eelnevalt seda prognoosida ei ole mõistlik.

"Kuna projekt valmib aasta teises pooles, siis peale selle saab fondidest rahataotlustega alustada. Võimalusi on erinevaid, osad jätkuvad ning tulemas on uued, mis suunatud energiatõhususele," rääkis Sikk.

Tulenevalt Euroopa Liidu eesmärkidest, siis aastaks 2021 peaks Eestis avalikuks kasutuseks olevad hooned olema A-klassis. "Selle eesmärgini jõudmine on vägagi küsitav. Ehk tuleb nõustuda tõdemusega, et vahest suudame B-klassi hooneteni," arvas vallavanem.

Vald loodab, et hoone ehitusega saab alustada juba tuleval aastal.

Pereõed saavad alates tänavu 1. märtsist korduvretsepti väljakirjutamise õiguse, seega ei pea patsient edaspidi alati pöörduma kordusretsepti saamiseks perearsti poole.

Seadusemuudatus annab perearstidele võimaluse pühendada rohkem aega inimeste kiiret lahendust vajavatele tervisemuredele. Eesti pereõdede kompetentsus ja haridus on selleks piisavalt kõrgel tasemel, teatas terviseamet.

Muudatus aitab lühendada ravijärjekordi ning hoida kokku hoida perearsti tööaega eelkõige kroonilistele haigetele korduvretseptide väljastamisel. Muudatuse kaudu suurenevad üldarstiabi osutamisel pereõe õigused, nad kirjutavad ravimi välja koos asjakohase nõustamisega. Pereõdede retseptide väljastamise õigus võimaldab terviklikumat krooniliste haigete jälgimist ja tervisealast nõustamist. Pereõde teeb  tõhusat koostööd perearstiga ning patsient saab ka edaspidi vajadusel alati arsti poole pöörduda.

Seadusemuudatuse kohaselt saavad perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed retseptiravimite väljakirjutamise õiguse juhul, kui nad on läbinud kliinilise farmakoloogia alase täiendkoolituse. Pereõde peab Tartu Ülikooli täienduskeskuse väljastatud tunnistuse kliinilise farmakoloogia koolituse läbimise kohta esitama terviseameti registrite ja tegevuslubade büroole.

Pereõe retseptiõigus kantakse tervishoiutöötajate registrisse. Nimetatud õigus hõlmab piiratud hulka ravimeid ja nende väljakirjutamisele on kehtestatud piirang. Pereõel on ainult korduva retsepti, mitte esmase retsepti väljakirjutamise õigus. Nimetatud piirang on vajalik selleks, et tagada ravimite ohutu kasutamine, kuivõrd esmane ravimivalik  sõltub konkreetsest haigusest ja patsiendist. Perearstil on ravimit valides enim informatsiooni ja pädevust kaalutletud valiku tegemiseks – ta teab kaasuvaid haigusi, varasemat ravi ja on kursis muude ravimite samaaegse tarvitamisega.

Pereõde peab perearstiga konsulteerima mitte harvem kui üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust. Lisaks tuleneb arstiga konsulteerimise vajadus ka anamneesist, uuringutulemustest ja haiguse iseloomust, mida tuleb vastavalt tegevusjuhenditele järgida.

Õdedele retseptiõiguse andmine on olnud teemaks alates 2009. aastast, kui sotsiaalministeerium ja Eesti Perearstide Selts sõlmisid hea tahte koostöökokkuleppe „Esmatasandi tervishoiusüsteemi korrastamine ja jätkusuutlikuks muutmine”, mille üheks punktiks oli pereõdede tegevuse võimalik laiendamine, sealhulgas neile piiratud ravimite väljakirjutamise õiguse andmine.

Ka Soomes on antud piiratud ravimi väljakirjutamise õigus õdedele, kes töötavad  tervisekeskustes ehk meie mõistes esmatasandil. Ravimi väljakirjutamine on piiratud kindlate haiguseisundite ja ravimitega. Retsepti väljakirjutamise õigus eeldab õe diplomi olemasolu, töökogemust ning spetsiaalse täiendkoolituse läbimist. Samuti on õdedel retsepti väljakirjutamise õigus ka Rootsis ja Ühendkuningriikides.

Terviseameti teatel registreeriti Eestis tänavune esimene gripist tingitud surmajuht.

Terviseamet teatas esmaspäeval, et praeguseks on kinnitatud esimene gripiviirusest tingitud surmajuht, suri vanemaealine kaasuvate haigustega inimene.

Ringluses on valdavalt A-gripp AH1N1 ehk kuus aastat tagasi ringlusesse jõudnud seagripp, mis on oma iseloomult ohtlikum just väikelastele ja rasedatele. Paljudel juhtudel põevad täiskasvanud selle gripivormi läbi hoopis ilma eriliste sümptomiteta, mis on neile hea, aga riskirühmadele halb, sest nakkusohtlikud on ka ilma väliste sümptomiteta põdejad.  

Haigestunute üldarv kasvas eelmisel nädalal tervelt 32 protsenti ja arstide poole pöördus 4656 hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut.

Kuna grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine levib, juhib terviseamet tähelepanu asjaolule, et mõnedel juhtudel põetakse gripp läbi kergemalt. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab amet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida teiste inimestega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.