EESTI UUDISED BNS

Alanud nädala õhutemperatuurid tõusevad vähehaaval kõikjal Eestis üle nulli ning ilm läheb sombuseks.

Ilmateenistuse teatel on teisipäeva öösel pilves ilm. Alates saartelt hakkab sadama lund ja lörtsi ning sadu levib itta. Mitmel pool tuiskab. Hommikul sajab Lääne-Eestis ka vihma ja võib esineda jäidet. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -6, Ida-Eestis öö hakul kohati -10 kraadi. Saartel ja läänerannikul tõuseb termomeetrinäit hommikuks aga 1-3 soojakraadini. Teisipäeva päeval on pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma. Kohati tuiskab ja on jäiteoht. Puhub edelatuul 8-12, saartel ja rannikul puhanguti 17 m/s. Pärastlõunal pöördub tuul läände. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab enamasti lörtsi. Puhub edelatuul 5-11, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi. Kolmapäeva hommikul ja päeval on pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma ning jäiteoht püsib. Puhub edela- ja lõunatuul 9-14, saartel ja rannikul puhanguti kuni 20 m/s. Sooja on 1-4 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves ilm. Kohati sajab lörtsi ja vihma ja on jäiteoht. Puhub edelatuul 7-13, rannikul puhanguti 18 m/s. Sooja on 1-3 kraadi. Neljapäeva päeval on samuti pilves ilm – kohati sajab lörtsi ja vihma ning jäiteoht püsib. Puhub edelatuul 7-13, rannikul puhanguti 18 m/s, pärastlõunal pöördub tuul läände. Sooja on 1-3 kraadi.

Reedel võib lahkuva madalrõhkkonna järel üürikeseks veidi jahedam õhumass kohale jõuda ja ööks õhutemperatuuri veidi alla 0 kraadi langetada. Päev aga jääb nulli lähedale. Kohati võib sadada lund ja lörtsi.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 28 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kolmel olid narkootikumide ja 25-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks sulailma, mille toob kaasa Norra merele liikuv uus madalrõhkkond.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on -2 kuni -8, Ida-Eestis kuni -10 kraadi. Saarte rannikul on temperatuur kohati 0 kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on -2 kuni -8, Ida-Eestis kuni -10 kraadi, saarte rannikul kohati 0 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves ilm. Alates saartelt hakkab sadama lund ning sadu levib itta. Mitmel pool tuiskab ja Lääne-Eestis on jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on -7 kuni -13. Saartel on temperatuur 0 kuni -6 kraadi ja tõuseb vähehaaval. Teisipäeva päeval ilves ilm. Sajab lund, lörtsi, pärastlõunal ka vihma. Kohati tuiskab, on jäiteoht. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 17 m/s, pärastlõunal pöördub tuul läände. Õhtuks tõuseb õhutemperatuur 0 kuni +4 kraadini.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm. Pärastlõunal alates saartelt hakkab sadama lund, lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves ilm. Pärastlõunal alates saartelt hakkab sadama lund, lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi.

Elektriradiaatori kasutamine madalal koormusel hoiab kokku küll voolu, kuid ei säästa päevinäinud juhtmestikku ülekoormuse eest, kirjutab Eesti Energia blogis ettevõtte elektritööde juht Andrus Alas.

"Isegi kui saadakse aru, et elektriradiaator on maja juhtmestiku jaoks liiga võimas, loodetakse tihti pääseda radiaatori kasutamisega madalamal võimsusel," kirjutab Alas. "Tegelikult aga kasutab elektriline küttekeha töötades maksimaalset võimsust ning temperatuuri vähendades reguleeritakse vaid radiaatori töötsükli pikkust. Sisuliselt tekib olukord, kus juhtmetele mõjub ikkagi radiaatori maksimaalne võimsus, kuid seda lihtsalt lühemate perioodidena."

Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et selle juhtmestik pole mõeldud elektriradiaatorite ja -puhurite võimsust läbi laskma, kirjutab Alas Eesti Energia blogis.

Esimeseks märgiks probleemidest on kaitseautomaadi või kaitsekorgi rakendumine, mis viitab lubatud võimsuse ületamisele. See, kui kaitseseadmed ei rakendu, ei tähenda alati automaatselt, et elektrikütte jaoks vajalik võimsus on olemas. Palju esineb olukordi, kus on peetud vajalikuks vahetada kaitsmed ettenähtust suuremat voolu läbilaskvate vastu. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus kaitse ei rakendu enne, kui elektrijuhtmestik süttib, kirjutab Alas.

Kui soovida kaitseautomaati või sularit võimsama vastu vahetada, tuleks Alase sõnul kindlasti kohale kutsuda asjatundlik elektrik, kes tagab ühtlasi tehtud töö turvalisuse. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured. Muudetava võimsusega kütteseadmed on Alase sõnul täiesti olemas, kuid elektrikaugel inimesel võib nende vahel valiku tegemine keeruliseks osutuda.

Päästeamet on tänavu talvel juba mitmel korral hoiatanud ülekütmise eest, paraku näitab statistika, et just ülekoormatud elektrijuhtmed peamine tulekahjude tekkepõhjus, kirjutab Alas.