Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 28 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kolmel olid narkootikumide ja 25-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks sulailma, mille toob kaasa Norra merele liikuv uus madalrõhkkond.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on -2 kuni -8, Ida-Eestis kuni -10 kraadi. Saarte rannikul on temperatuur kohati 0 kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Külma on -2 kuni -8, Ida-Eestis kuni -10 kraadi, saarte rannikul kohati 0 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves ilm. Alates saartelt hakkab sadama lund ning sadu levib itta. Mitmel pool tuiskab ja Lääne-Eestis on jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Külma on -7 kuni -13. Saartel on temperatuur 0 kuni -6 kraadi ja tõuseb vähehaaval. Teisipäeva päeval ilves ilm. Sajab lund, lörtsi, pärastlõunal ka vihma. Kohati tuiskab, on jäiteoht. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 17 m/s, pärastlõunal pöördub tuul läände. Õhtuks tõuseb õhutemperatuur 0 kuni +4 kraadini.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm. Pärastlõunal alates saartelt hakkab sadama lund, lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves ilm. Pärastlõunal alates saartelt hakkab sadama lund, lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi.

Elektriradiaatori kasutamine madalal koormusel hoiab kokku küll voolu, kuid ei säästa päevinäinud juhtmestikku ülekoormuse eest, kirjutab Eesti Energia blogis ettevõtte elektritööde juht Andrus Alas.

"Isegi kui saadakse aru, et elektriradiaator on maja juhtmestiku jaoks liiga võimas, loodetakse tihti pääseda radiaatori kasutamisega madalamal võimsusel," kirjutab Alas. "Tegelikult aga kasutab elektriline küttekeha töötades maksimaalset võimsust ning temperatuuri vähendades reguleeritakse vaid radiaatori töötsükli pikkust. Sisuliselt tekib olukord, kus juhtmetele mõjub ikkagi radiaatori maksimaalne võimsus, kuid seda lihtsalt lühemate perioodidena."

Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et selle juhtmestik pole mõeldud elektriradiaatorite ja -puhurite võimsust läbi laskma, kirjutab Alas Eesti Energia blogis.

Esimeseks märgiks probleemidest on kaitseautomaadi või kaitsekorgi rakendumine, mis viitab lubatud võimsuse ületamisele. See, kui kaitseseadmed ei rakendu, ei tähenda alati automaatselt, et elektrikütte jaoks vajalik võimsus on olemas. Palju esineb olukordi, kus on peetud vajalikuks vahetada kaitsmed ettenähtust suuremat voolu läbilaskvate vastu. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus kaitse ei rakendu enne, kui elektrijuhtmestik süttib, kirjutab Alas.

Kui soovida kaitseautomaati või sularit võimsama vastu vahetada, tuleks Alase sõnul kindlasti kohale kutsuda asjatundlik elektrik, kes tagab ühtlasi tehtud töö turvalisuse. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured. Muudetava võimsusega kütteseadmed on Alase sõnul täiesti olemas, kuid elektrikaugel inimesel võib nende vahel valiku tegemine keeruliseks osutuda.

Päästeamet on tänavu talvel juba mitmel korral hoiatanud ülekütmise eest, paraku näitab statistika, et just ülekoormatud elektrijuhtmed peamine tulekahjude tekkepõhjus, kirjutab Alas.

Möödunud aastal hukkus liiklusõnnetustes 67 inimest, kellest enamik ei kasutanud turvavööd või helkurit.

Mullu hukkus liikluses 24 jalakäijat, kellest suuremal osal puudus helkur, autoavariides elu kaotanud 20 juhist ja 14 kaassõitjast kokku 28 aga ei pannud peale turvavööd. Möödunud aastal sai liiklusõnnetustes viga 1356 ja kaotas elu 67 inimest.

"Hukkunud jalakäijatest enam kui pooltel puudus esialgsetel andmetel helkur," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak pressiteate vahendusel. "Kuigi liikluses hukkunute ja raskelt viga saanute arv on mõnevõrra langenud, püsib nende arv jätkuvalt ülemäära suur. Muret teeb see, et paljude surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul ei peetud vajalikuks turvavarustuse kandmist."

Tänaku sõnul kujutab aasta kõige pimedamate õhtutega aeg endast nähtavuse seisukohalt suurimat ohtu teepeenral kõndivale või sõiduteed ületavale jalakäijale.

"Õnnetuste vältimiseks peab jalakäija täitma kõiki liiklusreegleid seal hulgas maanteel kõndima vasakpoolsel teepeenral, hämaras ning pimeduse saabudes kindlasti kasutama helkurit, ohutusvesti, taskulampi või muud nähtavust parandavat varustust. Parema valgusallika puudumisel sobib enda märgatavaks tegemiseks kasvõi mobiiltelefoni helendav ekraan," selgitas Tänak.

Tema sõnul on helkur kõige paremini nähtav siis, kui ta on kinnitatud autotulede kõrgusele – nii et tuled sellele juba kaugelt peale paistavad – seega täiskasvanul põlve kõrgusele, lapsel aga põlve ja puusa vahele. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga: ühte paremal ja teist vasakul küljel.

Mullu toimus 61 vähemalt ühe hukkunuga liiklusõnnetust, neist üks, mille tagajärjel hukkus korraga neli noort inimest. Traagiline õnnetus juhtus augustis Rannu vallas, kus joobes juht sõitis remonti vajava Audiga teelt välja.

Veel kolmes õnnetuses hukkus korraga kaks inimest ja ülejäänud 57 liiklusõnnetuse tagajärjel üks inimene. Ohvriterohkeimad kuud olid 11 hukkunuga veebruar, 10 hukkunuga november ja üheksa hukkunuga august. Kuigi liikluskäitumise küsitluste kohaselt kasutavad inimesed turvavööd enda sõnul peaaegu alati, näitab nii liiklusrikkumiste kui ka raskete õnnetuste statistika, et sellega on siiski probleeme. Möödunud aastal registreeris politsei üle 6600 juhtumi, kus sõidukijuht või kaassõitja ei kasutanud turvavööd või ei kinnitanud nõuetekohaselt laste turvavarustust.

"Õnnetusse sattumisel vähendab turvavöö võimalike vigastuste raskust ja võib päästa elu," rõhutas Tänak. "Turvavarustuse nõuetekohase kasutamise kontrollimine ja ohtude selgitamine ka alanud aastal üks politseitöö olulisi suundi  liiklusturvalisuse tagamiseks."