Jahimehed matsid lõppenud aastal 1445 metsseakorjust

Jahimehed matsid mullu sigade Aafrika katku (SAK) vastu võitlemise ühe meetmena 1445 metsseakorjust.

Selle ettevõtmise algusest märtsis kuni detsembri lõpuni on maetud 1445 metssiga, selgub Eesti Jahimeeste Seltsi statistikast. Kõige rohkem maeti metssigu detsembris ja kõige vähem juunis, vastaval siis 315 ja 32. Detsembris maeti kõige enam seakorjuseid - 75 - Jõgevamaal, kus esimene SAK-i juhtum diagnoositi alles augustis.

Mullu maeti Põlvamaal 252, Viljandimaal 230 ja Võrumaal 208 seakorjust. Samas Ida-Virumaal maeti vaid 11 ja Pärnumaal 33. Ühe kuu jooksul maeti kõige rohkem 82 metssiga. Rekordi tegi Viljandimaa märtsis ja seda kordas Põlvamaa septembris.

Statistika järgi on huvitav fenomen Ida-Virumaa, mis oli kolmas taudistunud maakond. Kokku on seal diagnoositud 40 SAK positiivset metssiga ja lepinguliselt maetud 11, mis on märgatavalt vähem, kui üheski teises taudistunud alas.

Valgamaa oli esimene maakond, kus 2014. aasta augustis SAK diagnoositi. 2015. aastal maeti kokku 187 metssiga.

"Loodame, et maapind sügavale ära ei külmu, et leitud metssigu oleks võimalik matta, mitte ei peaks neid konteinerisse viima," sõnas Valgamaa Jahimeeste Ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg, kelle sõnul on matmine raske töö. "Eriti ebameeldivaks teeb selle lagunenud korjuste lõhn ning piisavalt suure ja sügava augu kaevamine, et paarsajakiloseid metssigu teised loomad välja ei kaevaks.“

Keskkonnaamet seadis jahimeestele kohustuse küttida 29 608 metssiga. Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada sigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama SAK-i leviku tõkestamisele. Alanud aasta alguse seisuga on kütitud 21 427 metssiga, mis on 72 protsenti smahust.

Koos surnult leitute ja maetute, kütitute ning hukatud metssigadega on jahimehed loodusest eemaldatud 22 946 metssiga.