Kolmandik lastest ja noortest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist

Hoolimata sellest, et Eesti lastest ja noortest on seksuaalset väärkohtlemist pidanud kannatama lausa 32 protsenti, pöörduvad selle probleemiga spetsialisti poole vähesed, kirjutab Postimees.

Nagu selgub värskest Tartu Ülikooli laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust, on seksuaalvägivalla-kogemusest kellelegi rääkinud küll veidi enam kui pooled vastanutest, kuid politsei, sotsiaalpedagoogi, õpetaja või psühholoogi asemel räägitakse esmalt sõbra ning seejärel ema või õe-vennaga.

Täiskasvanu poole pöörduvad väga vähesed, seda peamiselt häbi ja süütunde tõttu. Noored kardavad vanemaid kurvastada või arvavad, et neid ei usuta. "Väga oluline on ka perekonna tugi, kui noore inimesega juhtub midagi ja ta pöördub ise spetsialisti poole," ütles üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli teadlane Kadri Soo.

Justiitsministeeriumi tellitud uuringust selgus, et ligikaudu kolmandik 15–19-aastastest noortest on oma elu jooksul kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist ja alasti eksponeerimist.

Võrreldes 2003. aastal tehtud samasuguse uuringuga seksuaalvägivalla esinemises suurt erinevust ei ole, veidi on vähenenud vaid füüsiline vägivald, ütles Soo. Ta tõdes, et veidi enam võib märgata küll poiste seksuaalvägivallajuhtumeid, kuid tõenäoliselt neid mitte ei esine rohkem, vaid poisid on muutunud teemast teadlikumaks ja oskavad seksuaalset vägivalda ära tunda.

"Samuti pole seksuaalsest vägivallast rääkimine enam nii tabu ning ka meessugu julgeb selle esinemist tunnistada," ütles Soo. Samas langevad seksuaalse ahistamise ja vägivalla ohvriks siiski sagedamini tüdrukud. Vägistatud on nii selle kui eelmise uuringu järgi seitset protsenti tüdrukutest. Neid nähakse tihedamini seksuaalobjektina ning seda arusaama süvendab ka pornograafia, mis on internetis "ühe kliki kaugusel".

Noorte hoiakutest selgus, et 66−84 protsenti noortest usub vähemal või suuremal määral mõnda vägistamisega seotud müüti. Näiteks suurem osa vägivaldselt käitunud noortest nõustus või pigem nõustus arvamusega, et kui tüdruk ütleb poisi seksiettepanekule  "ei", siis ta mõtleb sellega tegelikult "jah". Kõige rohkem on nende müütidega nõustujaid vene keelt kõnelevate noorte hulgas ning kõige vähem eesti keelt rääkivate tüdrukute seas. Kuigi niimoodi arvajaid on eelmise uuringuga võrreldes veidi vähem, on muutus üle kümne aasta taguse uurimusega võrreldes siiski väga väike.

Uurimuse valimisse kuulusid peamiselt 16–18-aastased noored, kelle puhul toimuski seksuaalvägivald peamiselt teismeeas, vanuses 14–16-eluaastat.