Uurimine Lõuna-Eesti kolmes raskes tuleõnnetuses kuritegu ei leidnud

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse aastatel 2014-2015 toimunud kolme traagilise tuleõnnetuse süüasjas, kuna põhjalik uurimine ei tuvastanud neis kellelgi otsest süüd.

Esimene menetlus käsitles 2014. aasta 2. veebruaril Võrumaal Sõmerpalu alevikus Karja tänaval asuvas sotsiaalkorteris toimunud põlengut, milles hukkusid 46-, 50- ja 54-aastane mees. Kohtueelse menetluse käigus selgus, et hukkunud inimeste surma põhjuseks oli vingugaasi mürgistus, lisaks tuvastati, et mehed olid joobes.

Sündmuskoha vaatluse käigus jõudsid Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo ametnikud arvamusele, et tulekahju võis põhjustada hooletu suitsetamine. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo sõnul leidis see versioon uurimise käigus kinnitust. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Teine uurimine käsitleb mullu 7. jaanuaril Põlvas Uuel tänaval asuva korteri tulekahju. Korterist toodi välja vingumürgituse ja erinevaid põletushaavu saanud kaks meest, kes toimetati haiglaase, nende kolmas kaaslane suri aga kiirabiautos. Sündmuskoha vaataluse käigus selgus, et korteris puudus töökorras suitsuandur. Kriminaalasja uurimise käigus selgitati välja, et korteris viibinud mehed tarvitasid enne juhtunut alkoholi, pärast seda läksid nad magama. Hukkunud mehe surma põhjuseks olid põletushaavad ja vingugaasi mürgis.

„Selles korteris ei olnud elektrit. Uurimise käigus kogutud tõendid kinnitasid, et tulekahju sai alguse süüdatud küünaldest,“ kommenteeris kriminaalasja uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Kolmas juhtum käsitleb mullu 20. juulil Valgamaal Puka vallas Tööstuse tänaval toimund maja põlengut. Tulekahju tagajärjel hukkusid 63-aastane naine ja sama vana mees ning sai vigastada 68-aastane mees. Kriminaalasja materjalidest selgub, et majas elasid mees ja naine ning tol päeval viibis nende juures külaline. Tulekahju tagajärjel hukkusid perenaine ja külaline ning peremees sai vigastada.

Kohtueelse menetluse käigus selgus, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Läbiviidud toksikoloogiauuringu tulemusel tuvastasid, et enne toimunut tarvitasid majas viibinud inimesed alkoholi. Sündmuskoha vaatluse käigus selgus, et majas ei olnud suitsuandurit.

„Igaüks teeb järeldused ise, kuid neile, kellel veel suitsuandurit kodus pole, soovitan igal juhul kohe poodi minna ning see soetada,“ soovitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits.

Prokuröri kinnitusel kontrollisid uurijad menetluse käigus üle ka süütamise versiooni, kuna sündmuskohalt leiti riide jäänuste juurest põlenud pabereid. „Kuigi teised kogutud tõendid ei viidanud süütamisele, määras siiski uurija ekspertiisi. Ekspert ei leidnud siiski põlevvedelikke ega nende jääke,“ selgitas Taits.

Lõpliku vastuse andis hoopis tulekahju ekspertiis, mille tulemusel selgus, et tulekahju tekkimise tõenäoliseks põhjuseks oli elektriseadmestiku rike. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt märkis, et hooletus, ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse ja alkohol on ühed peamised põhjused, miks inimesed tulekahjudes hukkuvad. "Kui need kolm eelmainitud käitumisharjumust kokku panna, on tulekahju puhkemine ja inimese hukkumine kahjuks ainult aja küsimus. Ka suitsuandur oleks võinud elud nendest tulekahjudest päästa, kuid nendes kodudes seda „viimast elupäästjat“ ei olnud," rääkis Schmidt.

Ta rõhutas, et ainult järjepidev õnnetusi ennetav tegevus, kaasates erinevaid osapooli, viib tulemusteni. "Päästeameti prioriteetseks tegevuseks on erinevate ennetuslike tegevuste ja erinevate partnerite kaasamise abil vähendada aastast aastasse tulekahjus hukkunute arvu. Päästemeeskonnad külastavad kodusid, kus võib olla probleeme tuleohutusega, ja selgitavad, kuidas on väheste võimalustega seal võimalik tuleohtu vähendada. Meie ennetustöötajad selgitavad tuleohutusnõudeid järjepidevalt alates lastaialastest kuni kooli viimase klassi kasvandikeni. Tuleohutusjärelevalve inspektorid kontrollivad tuleohutusnõuete täitmist kodudes pisteliselt või tuginedes rikkumiste kohta laekuvatele teadetele," rääkis Schmidt.

"Märgake enda ümber toimuvat ja kui te ise ei suuda olukorda parandada, andke sellest teada päästeametile või kohalikule omavalitsusele, kellega me samuti ohutuma elukeskkonna loomiseks väga tihedat koostööd teeme," lisas ta.