Eesti välispiiri hindab hästi kaitstuks alla poole Eesti elanikest, eelkõige hindvad välispiiri kaitstust kriitiliselt eestlastest vastajad, selgub uuringust.
Pärast kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimist Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, olid hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele negatiivsed, nüüdseks on positiivsed ja negatiivsed hinnangud enam-vähem tasakaalus, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust "Avalik arvamus ja riigikaitse".
Kuus protsenti vastanutest peab Eesti välispiiri väga hästi kaitstuks ning 41 protsenti küllaltki hästi kaitstuks. 31 protsenti arvas, et Eesti välispiir on kaitstud pigem halvasti ning 11 protsenti hindas välispiiri kaitstust väga halvaks.
Tänavu kevadel läbi viidud uuringuga võrreldes kahe protsendipunkti võrra kasvanud nende osakaal, kelle meest piir on küllaltki hästi kaitstud ning samavõrra on vähenenud osakaal, kelle meelest välispiir on kaitstud pigem halvasti. Neid, kelle meelest välispiir on kaitstud väga halvasti, oli tänavu kevades kümme protsenti.
Uuringu koostajad nendivad, et ka sügisel läbi viidud uuringu kohaselt on eelkõige eestlastest vastajad selles küsimuses endiselt valdavalt kriitilised. Kui eestlastest pidas välispiiri pigem halvast kaitstuks 37 ja väga halvasti kaitstuks 12 protsenti, siis venekeelsete vastajate puhul olid need näitajad vastavalt 18 ja kaheksa protsenti. Enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad Eesti välispiiri hästi kaitstuks.
Riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on regulaarse kaks korda aastas läbi viidava arvamusuuringuga, mida viiakse läbi alates 2001. aastast.