EESTI UUDISED BNS

Katku tõrjuvad jahimehed on küttinud 18 665 metssiga

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Jahimehed on detsembri alguse seisuga küttinud sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamise ühe meetmena 18 665 metssiga ehk 63 protsenti ettenähtud mahust.

Aruandest selgub, et küttimiskohustuse täitmise võimekus jaguneb maakondade vahel jätkuvalt üsna ühtlaselt, teatas teisipäeval BNS-ile keskkonnaameti pressiesindaja. Vaid Saaremaa eristub teistest piirkondadest suure küttimisvõimekusega, olles kogu mahtu ühe protsendi võrra ületanud.

Keerulisem on pressiesindaja teatel olukord sigade SAK-i levikualale jäävatel Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal, kus on sigu kütitud veidi alla poole ettenähtud limiidist.

"Arvestades SAK-i leviku tõkestamise vajadust, tuleb kiita jahimehi, kes mõistavad metssigade arvukuse vähendamise vajadust ka neis jahipiirkondades kuhu katk veel jõudnud ei ole," lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Veterinaar- ja toiduameti labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on uuritud 8041 metssiga sigade aafrika katku suhtes; neist positiivse proovi andsid 874 siga. Kõige enam on nakatunud sigu leitud Põlvamaalt.  

Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus kolm isendit 1000 hektari kohta.

Kokku peavad jahimehed tänavu küttima 29 608 metssiga ja selleks on aega järgmise aasta 31. märtsini.

{fcomment}

 

Uuring: eestlased plaanivad jõulukinkidele kulutada kuni sada eurot

Jõulutaadid Antslasse saabumas. Foto: Võrumaa Teataja

Eesti elanike jõulukinkide eelarve jääb tänavu enamasti 50 ja 100 euro vahele, selgub uuringust.

Enam kui pooled ehk 54 protsenti Eesti elanikest teevad jõulude ajal kingitusi 3-6 lähedasele, iga viies plaanib kingitusi teha 7-10 inimesele, kümnendik elanikkonnast piirdub 1-2 kingiga ja üldse ei kavatse kinke osta kuus protsenti vastanutest, selgub Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud uuringust.

Kingituste kogueelarve jääb enamasti saja euro piiridesse. Kuni 50 eurot plaanib kulutada 25 protsenti ning 51-100 eurot 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti vastanutest kavatseb kinkidele kulutada 100-200 eurot ja 200-500 euro suurune kingieelarve on üheksal protsendil elanikest.

Pooled peredest, kus kuu netosissetulek on kuni 400 eurot, kavatsevad kinkidele kulutada kuni 50 eurot, samas kui 100 eurost enam teenivad pered arvestavad jõulukinkideks sagedamini 101-200 eurot. Jõulukulutusi pidas eelarvele koormavaks 30 protsenti vastanutest, kelle seas oli enim majanduslikult haavatavaid perekondi.

Vaid kolm protsenti vastanutest ostis jõulukingitusi laenuraha abil. 63 protsenti elanikest on pigem vältinud viimasel hetkel kingituste ostmist.

Üle poole ehk 52 protsenti elanikest kavatseb jõulude ja aastavahetuse ajal annetada raha heategevuseks. Keskmiselt annetatakse 23 eurot, kuid annetuste suurus varieerub 1-200 euroni.

Küsitlus viidi läbi 1.-10. novembrini 2015. Telefoni teel küsitleti 800 Eesti elanikku, kes olid 16-aastased ja vanemad. Küsitluse viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

{fcomment}

RKAS kuulutas endise lahingukooli kinnistu müümiseks välja oksjoni

Lahingukooli vana maja Võru külje all Meegomäel, mida praegu haldab AS Riigi Kinnisvara  FOTO: Võrumaa Teataja

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja enampakkumise Võrus Meegomäel asuva endise kaitseväe lahingukooli kinnistu müümiseks alghinnaga 200 000 eurot.

52 000 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse ehitusregistrisse kantud hoonet, mille hulka kuulub peahoone, spordihall, garaaž-katlamaja, kaarhall, väravahoone, lahingukooli kasarmu juurdeehitus ja söökla, selgub RKAS-i müügiobjekti kirjeldusest.

Lisaks on kinnistul pumbajaam, kaks puurkaevu, laskmisväljak, laohoone ja biotiigid.

Pakkumusi Meegomäe kinnistule saab esitada järgmise aasta 29. jaanuarini.

LISAINFO: http://www.rkas.ee/myyk#objects/449

{fcomment}

 

Nädala lõpuks on taas oodata ligi 10 soojakraadi

Ilmateenistuse andmeil on alanud nädala lõpuks kohati taas oodata ligi 10 soojakraadi.

Teisipäeva öösel tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi nõrga tuulega. Õhutemperatuur on sisemaal -1 kuni -6, rannikul 0 kraadi lähedal. Päeval liigub üle Soome Venemaa poole madalrõhulohk ja selle piirest lisandub pilvi ka Eestisse. Kohati sajab ka nõrka lund ja lörtsi, rannikul võib ka vihma tibutada. Edela- ja läänetuul tugevneb veidi, rannikul on puhanguid kuni 14 m/s. Pärastlõunal saartest alates pöördub tuul loodesse. Õhutemperatuur on -1 kuni +1°C, rannikul kuni +4 kraadi.

Kolmapäeva öösel on taas tugevam kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on sajuta. Tuul rahuneb. Õhutemperatuur on -4 kuni +1, rannikul kuni +4 kraadi. Päeval suundub loodevoolus järgmine madalrõhulohk üle Soome Venemaa poole. Karjala kohal on võimalik uue osatsükloni teke ja selle servast pudeneb ka Eestisse lund ja lörtsi, seda eelkõige idapoolsetesse maakondadesse. Edela- ja läänetuul tugevneb. Õhutemperatuur on -1 kuni +2, rannikul kuni +4 kraadi.  

Neljapäeva öö on üürikeseks olulise sajuta ja rahulikum. Õhutemperatuur on -3 kuni +1, saartel ja rannikul kuni +3 kraadi. Päeval suureneb Läänemere poolt madalrõhkkonna mõju. Tuul pöördub lõunasse ja tasapisi tugevneb. Lisanduvast pilvemassist sajab veidi lund ja lörtsi, õhtul muutub sadu tihedamaks. Õhutemperatuur -1 kuni +1 kraadi.  

Reedel laieneb madalrõhkkond jõuliselt üle Skandinaavia ja Läänemere. Toob lund ja lörtsi, hommikuks läheb sadu üle vihmaks saartel ja päevaks ka mandril. Tuul puhub öösel lõunakaarest, päeval pöördub edelasse ja tugevneb. Õhutemperatuur on mandril 0 kuni -3, saartel ja läänerannikul kuni +4 kraadi, päeval +3 kuni +7 kraadi.  

Laupäeval liigub madalrõhkkond üle Soome ja selle lõunaservas sajab Eestis vihma. Enam on sadusid öösel ja hommikul, harvem päeval. Tuul on tugev, puhub öösel edelast, hommikul pöördub alates saartest loodesse. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel +3 kuni +7 kraadi.

Pühapäeva öö on kõrgrõhuharja mõjul sajuta ja mõõduka läänekaare tuulega. Päeval jõuab üle mere uus madalrõhulohk ja toob vihma. Edelatuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5, päeval +3 kuni +8 kraadi.

{fcomment}

Riik ostab idapiiri valveks poole miljoni eest droone

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa Teataja

Siseministeerium eraldas pool miljonit eurot multirootor tüüpi mehitamata õhusõidukite ostuks, mida hakatakse kasutama riigipiiri valvamisel kogu Eesti idapiiri ulatuses.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul aitavad droonid operatiivsemalt avastada ja fikseerida piiriületusi selleks mitte ettenähtud kohas, lisaks annavad need patrullidele oluliselt parema ülevaate piirilähedasel alal toimuvatest ebaseaduslikest tegevustest. „Välispiiril on piirkondi, kuhu ei ole jalgsipatrullil võimalik pääseda. Seetõttu ongi hea kasutada mehitamata õhusõidukeid ehk droone, mis võimaldavad piirivahejuhtumeid kiiremini ja tulemuslikumalt lahendada. Mehitamata õhusõidukid annavad toimuvast praegusega võrreldes parema pildi ning nende abil suudetakse õigusrikkumised kiiremini avastada," lausus minister.

Kaasaegselt valvatud piiri loomine võimaldab tulevikus koheselt tuvastada piiri vahetus läheduses toimuva ebaseadusliku tegevuse, samuti töödelda piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogutavat infot saab seejärel kasutada tõendusmaterjalina piiriga seotud süütegude menetlemisel – olgu selleks siis ebaseaduslik või mittetahtlik piiriületus, salakaubavedu, inimkaubandus või muu piiriülene kuritegu. 

Sisejulgeolekufondi vahenditest eraldatav summa on 333 337,50 eurot, ülejäänud on aga riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering.

{fcomment}

Valmis ligi 1,2 miljonit eurot maksnud Võru alajaam

FOTO: VT

Elektrilevi võtab esmaspäeval ehitajalt vastu täielikult uuendatud Võru Soo piirkonnaalajaama - uue hoone ehituse ja senisest võimsamate seadmega investeeris Elektrilevi alajaama uuendamisesse rohkem kui 1,18 miljonit eurot.

Võru Soo alajaam on Võru linna elektrivõrgu oluline sõlmpunkt, mis varustab elektriga 2662 majapidamist ja ettevõtet, seal hulgas Võru juustutööstust, Cristella pagaritööstust ja soojusvõrgu ettevõtet Dan Power.

„Uus alajaam parandab suure hulga Võru inimeste ja ettevõtete elektrivarustuse kindlust ning piirkonnas väheneb oluliselt ulatuslike elektrikatkestuste võimalus,“  rääkis Elektrilevi ehitusosakonna juhataja Kristo Külljastinen.

Vana alajaama 1960ndate lõpust pärit seadmed olid amortiseerunud ning vajasid välja vahetamist. Uue alajaama hoonesse paigaldatud kaasaaegsed seadmed on töökindlamad ning kaugjuhitavad, samuti suurendavad uued seadmed elektriohutust.

Võru Soo 110/10 kilovoldine piirkonnaalajaam on Võrumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt. Aastas läbib alajaama 26 700MWh elektrienergiat. Alajaama uuendustöid teostas Leonhard Weiss Energy AS. Ehitustööde käigus ehitati uus alajaama hoone ning paigaldati kaasaegsed jaotus- ja juhtimisseadmed.

Kokku investeerib Elektrilevi käesoleval aastal Võrumaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 3,1 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 38 uut alajaama ja rajatakse 103 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine. Lisaks Võru Soo piirkonnaalajaama uuendamisele alustati Vastseliina alajaama uuendamist ning järgmise aasta alguses on lõppemas suuremahulised tööd Võru - Munamäe ja Linda - Inni elektriliinide uuendamisel.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas.

{fcomment}

 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD