Andmekaitse inspektsioon soovitab ettevõtetel, kelle töötajad on varustatud jälgimisseadmega, jätta inimeste privaatsuse kaitseks neile võimalus seadmed tööst vabal ajal välja lülitada.

"Töötaja peab olema jälgimisest teadlik ja tal peab olema võimalik oma privaatsust kaitsta. Lihtne vahend töötaja privaatsuse tagamiseks oleks varustada jälgimisseade nupuga, mille abil saaks jälgimise näiteks töövälisel ajal välja lülitada," leiab inspektsioon oma soovitustes.

Inspektsiooni soovituse kohaselt tuleb jälgimine ja töötaja õigused töösuhetes eelnevalt fikseerida.

Tasub meeles pidada, et antud soovitus ei ole asjakohane ainult sõidukite jälgimisseadmete kasutamisel, vaid näiteks ka nutiseadmete puhul, mis võimaldavad töötaja positsioneerimist, märgib andmekaitse inspektsioon.

Inspektsioon viis hiljuti läbi sõidukite jälgimise teenuse pakkujate seire. Kuna sõidukite jälgimis- ehk telemaatikateenusega kaasneb reeglina kokkupuude isikuandmetega, kaardistati seirega ettevõtete erinevaid kogemusi. Põhjalik küsimustik saadeti kaheksale ettevõttele, kelle veebilehelt selgus, et nad sellist teenust pakuvad.

Sõidukitele paigaldatud jälgimisseadme abil on võimalik saada ülevaade sõiduki asukohast, läbitud kilomeetritest, sõiduki kiirusest ja kütusekulust, samuti sellest, kui kaua sõiduk ühest punktist teise sõitis või erinevatel aadressidel peatus. Teenuse klientideks võivad olla nii ettevõtted, asutused kui eraisikud.

Kui kasutajad on isikustatud, tekivad jälgimisteenuse pakkujate infosüsteemi isikuandmed. Nendeks on jälgitava sõiduki kasutaja nimi, tema kontaktandmed, sõiduvahendi teekonna ja kasutaja elukoha andmed. Teenuse pakkuja muutub isikuandmete töötlejaks - seda asjaolu paljud ettevõtted ei teadvustanud.

Erinevate ettevõtete töötajad on pöördunud inspektsiooni poole küsimustega, kas tööandjale kuuluva sõiduki kasutamise pidev jälgimine ka töövälisel ajal (sh lõunapausil) on seaduslik ja millistel tingimustel seda teha tohib.

„Olukord on üldiselt rahuldav. Me ei taha tehnilisi uuendusi kuidagi takistada. Meie soov on, et uuenduste juures ei unustataks töötaja õigust privaatsusele,” ütles seire läbi viinud inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm.

Inspektsioon teatas, et kavandab antud valdkonnas ka järeltegevusi.{fcomment}

Täna algas Võrumaal 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride lõpurännak, mis lõpeb homme tseremooniaga Vastseliina linnuse müüride vahel.

Ligi kolm kuud allohvitseri ametit õppinud 180 sõdurit läbivad traditsioonilise ligi 85 kilomeetri pikkuse rännaku, kus panevad proovile oma füüsilise ja vaimse vastupidavuse, meeskonnatöö efektiivsuse ja pädevuse jaoülemana.

„Rännakul hinnatavad omadused on jaoülematele kriitilise tähtsusega. Lahinguväljal oleneb just jaoülemate tegevusest kõige vahetumalt meeste elu ja surm, lahingu võit või kaotus,“ ütles nooremallohvitseride kursuse ülem kapten Lauri Teppo.

Lõpurännak koosneb neljateistkümnest kontrollpunktist, kus muu hulgas tuleb sõduritel rakendada oma teadmisi relvade tundmises, haavatu evakueerimisel ja köitel ronimisel. Tänavu on esimest korda võimalik jagude teekonda jälgida ka interaktiivselt kaardilt veebiaadressil http://www.sportrec.eu/ui/#1b3p47v ja külastada avalikku kontrollipunkti Obinitsa lähistel, et saada aimu sõduritele püstitatud ülesannete raskusest.

Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad kaprali või nooremseersandi auastme. Kursuse edukalt lõpetanud allohvitserid jätkavad teenistust meeskonna- või jaoülemana ning parimad suunduvad õppima lahingukooli reservrühmaülema kursusele.

Praegu Kuperjanovi pataljonis teenivate noormeeste ajateenistus lõpeb 2016. aasta kevadel õppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi 2. jalaväebrigaadi kooseisus.

{fcomment}

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta järgmisel aastal munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate palka keskmiselt vähemalt 6,4 protsenti.

„Praeguste võimaluste juures arvestame õpetajate järgmise aasta miinimumpalga tõusuga 900 eurolt 958 euroni ning keskmine töötasu kasvab vähemalt 1150 euroni, kuid see sõltub riigikogus menetluses olevatest seadusemuudatustest ning riigieelarve aruteludest,“ selgitas Ligi pressiteate vahendusel.

Ligi selgitusel annavad valitsuse poolt menetlusse suunatud seaduseelnõud võimaluse tõsta 2016. aastal nii õpetajate keskmist kui ka miinimumpalka.

Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, mis sisaldab ka õpetajate palgatoetust, märkis ministeerium oma pressiteates.

Minister rõhutas, et riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest. „Mitmed tegevused on suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Neist üks olulisemaid on koolivõrgu korrastamine koostöös omavalitsustega, et saaks rohkem raha panustada hariduse sisusse,“ sõnas Ligi.

Selle aasta esimese üheksa kuu seisuga on munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1094 eurot, mis ületab Eesti kolmanda kvartali keskmist palka viie protsendi võrra (1046 eurot). Õpetajate miinimumpalk on käesoleval aastal 900 eurot.

Riigikogus läbis esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis teeb ettepaneku liigutada haridustoetuse 2,7 miljoni eurone investeringukomponent õpetajate palka ning teha investeeringuid Euroopa Liidu vahenditest. Samuti arutab seadusandja erakooliseaduse eelnõu, mis mõjutab pikemas perspektiivis õpetajate palgatõusu võimalusi, selgitas ministeerium.{fcomment}

Sotsiaalministeerium eraldab maavalitsustele kokku 2 524 727 eurot proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks.

Lisaraha puudutab laia valikut abivahendeid, mille hulka kuuluvad näiteks ratastoolid, mähkmed ja kuuldeaparaadid, teatas teisipäeval BNS-ile ministeeriumi pressiesindaja.

"Aasta lõpus ilmnes olukord, kus maavalitsustel ei jätkunud abivahendite pakkumiseks raha ja valitsus otsustas eraldada täiendavad 2,5 miljonit eurot," sõnas ta." Abivahendite kättesaadavus paraneb uuel aastal veelgi, mil selleks on ette nähtud enam kui 9 miljonit eurot."

Abivahendite pakkumine paraneb uuel aastal ka seoses töövõimereformi käivitumisega. Suur abi on siin Euroopa Sotsiaalfondist tööealistele isikutele abivahendite tagamiseks mõeldud rahast, mida on viie aasta peale kokku 16 miljonit. "Me räägime märkimisväärsetest summadest, mis annavad puuetega ja teistele kõrvalabi vajadusega inimestele senisest paremad võimalused abivahendeid osta ja üürida,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Muuhulgas jõustub järgmisest aastast abivahendite reform, mille tulemusel on tagatud abivahendite kättesaadavus kogu aasta jooksul üle Eesti. „Tänase otsusega saavad seni rahalistel põhjustel abivahendita jäänud inimesed oma abivahendid kätte: reformi tulemusel ei tohiks järgmisest aastast enam sellist kahetsusväärset olukorda tekkida,“ märkis Tsahkna.