EESTI UUDISED BNS

Laupäeval tormituul 30 meetrit sekundis siiski kätte ei saanud

FOTO: Aigar NagelIlmateenistuse ilmavaatluskaardi andmetel laupäeval tormituul 30 meetrit sekundis siiski kätte ei saanud, küll aga prognoosib ilmateenistus selliseid numbreid pühapäeva õhtuks ja esmaspäevaks.

Ööl vastu laupäeva kella 3 ajal ulatusid tugevamad tuulepuhangud 26,3 meetrini sekundis ja seda peamiselt Põhja-Eesti rannaaladel, kuid ka näiteks Lääme-Eesti rannikul lõõtsus tuul kuni 25 meetrit sekundis.

Seejärel hakkas tuul veidi vaibuma, näiteks saartel ulatus tuule kiirus kella 6 ajal hommikul 18-19 meetrini sekundis, samas Lääne-Eesti rannikul oli puhanguid ka kuni 23,3 meetrit sekundis ja Põhja-Eestis oli jätkuvalt tuuleiile ka kiirusega enam kui 26 meetrit sekundis.

Kella 8-ks jäi tuul valdavalt alla 20 meetri sekundis, kuid hakkas saartel ja Lääne-Eestis tõusma taas kella 17-18 paiku, ulatudes siis näiteks Sõrve saare tipus üle 24 meetri sekundis. Möödunud öösel jäid tugevamad tuulepuhangud vahemikku 20-25 meetrit sekundis.

Võrus sai kahe auto kokkupõrkes viga kaasreisija

Võrus põrkasid laupäeva õhtupoolikul kokku kaks autot, millest ühes kaasreisijana viibinud noor naine sai vigastada.

Õnnetus juhtus kella 16.55 ajal Võrus Jüri ja Tartu tänavate ristmikul, kus 52-aastane Väino sõitis Audi A4-ga külje pealt sisse Volvo V70-le, mida juhtis 37-aastane Gunita, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi andis kohapeal abi Audis viibinud kaasreisijale, 20-aastasele Kristelile. 

Neljas inimkannatanuga liiklusõnnetuses osales neli Audit

Laupäeval juhtus Eesti eri paigus neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles kõigis osalesid Audi sõiduautod.

Esimene õnnetus juhtus kella 13.13 ajal Pärnus Karjamaa tänaval piiratud nähtavusega kohas, kus 54-aastane Olga sõitis jalgrattaga sõiduteele ja jäi ette Audi A4-le, mille roolis oli 77-aastane Vello. Kiirabi viis jalgratturi Pärnu haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 16.55 ajal Võrus Jüri ja Tartu tänavate ristmikul, kus 52-aastane Väino sõitis Audi A4-ga külje pealt sisse Volvo V70-le, mida juhtis 37-aastane Gunita. Kiirabi andis kohapeal abi Audis viibinud kaasreisijale, 20-aastasele Kristelile. 

Kolmas õnnetus juhtus kella 17.40 ajal Narvas Kangelaste 19 juures, kus 45-aastane Aleksei sõitis Audi A3-ga otsa reguleerimata ülekäigurada ületanud 47-aastasele Andreile. Jalakäija viis viga saanud jalakäija Narva haiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 22.14 ajal Pärnus Riia maantee 101 juures, kus 18-aastane Joosep sõitis Audi TT-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa 63-aastasele Helmutile. Kiirabi viis Helmuti Pärnu haiglasse.

{fcomment}

Arstid: riigi plaanid süvendavad ebavõrdsust arstiabi kättesaadavuses

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar NagelArstide liidu hinnangul pikendavad valitsuse ja haigekassa plaanid ravijärjekordi ning süvendavad ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses, rikkudes sellega ravikindlustuse aluseks olevat solidaarsuspõhimõtet.

"Haigekassa vähendab üldhaiglate ambulatoorse eriarstiabi lepinguid. Kuigi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski  väidab, et muudatused on tühised ja lepingute kohandamine ei vähenda eriarstiabi mahtu haigekassa eelarves, vähendati eelarve teiseks lugemiseks eriarstiabi kulusid 7,5 miljoni euro võrra," kirjutab Eesti Arstide Liit enda pöördumises. "Võrreldes tänavuse aastaga on kärbitud nii ambulatoorsete kui statsionaarsete ravijuhtude arvu."

"Arstide liit on kõigile viiele ministrile, kes on viimase kolme aasta jooksul tervishoidu juhtinud, teinud ettepaneku kehtestada arstiabi kättesaadavuse riiklikud miinimumstandardid ja tagada nende täitmine kogu Eestis, sõltumata inimeste elukohast ja majanduslikust olukorrast," ütles liidu president Lembi Aug.

Arstide liit peab patsientidele võrdselt oluliseks nii eriarsti- kui ka perearstiabi. Eriarstiabi vastuvõttude rahastamise vähendamisel maakonnahaiglates peavad paljud patsiendid sõitma arsti juurde Tallinna või Tartusse. Eriarsti juurde pääsemine hakkab veelgi enam sõltuma patsiendi elukohast ja rahalistest võimalustest. Puudub analüüs, kas praegused transpordiolud niisugust patsiendirännet võimaldavad ja kuidas see mõjutab inimeste toimetulekut.

Arstide liidu sõnul ei ole arvutatud, kui palju läheb kaduma tööpäevi, sest lapsi, eakaid ja puuetega inimesi peavad saatma pereliikmed. Vastuseta on küsimus, kuidas suurem hulk patsiente regionaalhaiglatesse ravile pääseb, kui seal on juba praegu kõige pikemad järjekorrad.{fcomment}

Tormis murdunud puud tõid päästjatele ööpäevaga 238 väljakutset

Tugeva tuule tõttu murdunud puu Haanja vallas Plaani-Kündja teel. Foto: Võrumaa Teataja

Päästjad said möödunud ööpäeval tormi tõttu murdunud puude pärast 238 väljakutset.

Möödunud ööpäeval registreeris päästeteenistus tugeva tuule tõttu  238 väljakutset , teatas siseministeerium BNS-ile.

Peamiselt oli tegemist sõiduteele ja elektriliinidele langenud puudega.

{fcomment}

 

Helkureid ostes tasub veenduda nende kvaliteedis

Võrumaa Teataja

Pimedal ajal on vajalik, et jalakäija oleks teistele liiklejatele nähtav ning enimlevinud ja lihtsaim viis selleks on kanda helkurit. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et helkur peab olema kvaliteetne ning nõuetele vastav.

Kuidas head ja kvaliteetset helkurit ära tunda? Esmalt tuleb vaadata pakendit – toote nimetuseks peab olema helkur, mitte mõni analoogne sõna. Vesti puhul peab olema kirjas helkurvest või ohutusvest. Helkuril või selle pakendil peab olema CE vastavusmärgis, mis näitab, et toode on nõuetele vastav ning ka viide standardile EN 13356:2001, mille olemasolu kinnitab kvaliteetsust.

Helkuri puhul kehtib reegel, et mida suurem helkurpind, seda parem. Minimaalseks peegeldavaks pinnaks ühe külje kohta peab olema 15 ruutsentimeetrit ning soovituslikult on maksimaalne 50 ruutsentimeetrit. Kui helkurile on trükitud mingi kiri või pilt, siis see ei tohi olla liiga suur ehk ei kataks tervet helkuripinda.

Pakendile peavad olema märgitud ka tootja andmed ning kaasas olema eestikeelne kasutusjuhend teksti või pildina. Juhend peab andma juhised helkuri õige kinnitamise ja kasutamise kohta, mis peab olema lähtuvalt ka liiklusseaduses jalakäiale kehtestatud liiklusreeglitest, samuti viitama vajadusele helkur vananemise (kriibitud, kulunud) või purunemise korral välja vahetada. Kui on kahtlusi helkuri nõuetele vastavuse või puuduliku märgistuse osas, tasub sellest teavitada tarbijakaitseametit.

Üha populaarsemaks on muutunud valmistada ise nn helkureid või helkuri sarnaseid tooteid, kuid sellised tooted ei pruugi tagada kaitset pimedas, kuna selliste toodete nõuetele vastavust ei ole hinnatud. Isegi kui helkur on valmistatud sertifitseeritud helkurkangast, siis sellest valmistatud lõpptoote kuju, suurus, lisatud detailid, trükised võivad toote tagasipeegeldumise omadusi oluliselt mõjutada.

Selliseid isevalmistatud helkureid, mis ei ole läbinud nõuetekohast vastavushindamist (tootel ei ole CE vastavusmärgist) ei ole lubatud müügiks pakkuda. Samuti ei tohi teiste helkurisarnaste toodete nagu helkivate võtmehoidjate, ripatsite, mänguasjade, märkide, ehete jne müügil olla kauba nimetuseks helkur. Täiendavalt on soovitatav selliste toodete juurde panna tarbijatele välja teave, et tegu ei ole helkuriga ning antud toode ei taga kaitset pimedas.{fcomment}

Ligi 400 Kuperjanovi pataljoni ajateenijat andis sõdurivande

FOTO: Võrumaa TeatajaLigi 400 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijat andis reedel kaitseväelase truudusetõotuse.

Reedel andsid ligi 400 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijat Võrus kaitseväe Taara linnakus kaitseväelase truudusetõotuse, pälvides seega õiguse kanda pataljoni embleemi pealuu ja kontidega, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap.

"Sõdurivande andmine on väeosale alati oluline sündmus, sest tähistab ajateenistuse esimese etapi lõppu. Sõduri baaskursus peab andma sõdurile lahinguväljal tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused ning on seeläbi kui vundamendiks edasise väljaõppe õnnestumisel," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Oktoobris teenistust alustanud noored pidid eelnevalt läbima sõdurioskuste baaskursuse, mille jooksul omandati rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti riigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti riiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD