Külmemate ilmade saabumisega veekogudele tekkiv õhuke jääkiht ei ole nii tugev, et kanda inimesi ja neljapäeval vajuski Võrus läbi õhukese tiigijää poiss, kelle aitas veest välja õnnetust pealt näinud naine.

Talve alguses veekogudele tekkiv jää on nõrk ja vesi selle all väga külm, teatas Lõuna päästekeskus reedel BNS-ile. Juba neljakraadises vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed ja vanurid veelgi varem. Jääst läbi vajumisel ei olegi ujumisoskus niivõrd oluline - määravaks saab külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab.

Päästjate teatel on ohutu on minna jääle pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on voolava veega veekogus jää tavaliselt nõrgem kui järves või tiigis. Ka pragude ja lõhedega jää on ohtlik, sest ilmastikutingimuste muutumisel võivad praod ja lõhed ületamatuteks muutuda.

Tekkinud jää on lastele alati huvi ja põnevust pakkunud, kuid paraku ei oska lapsed hinnata sellega kaasnevaid ohtusid. Õpetajad ja lapsevanemad peavad selgitama jääle mineku riske ja tagajärgi ning mitte jätma lapsi veekogude läheduses järelevalveta.

Koeraomanikud ei tohi lasta oma lemmikloomi õrna jääga kaetud veekogude äärde rihmata jooksma. Läbi õrna jää vajunud loomad ei suuda sageli iseseisvalt veest välja tulla.{fcomment}

Päästeamet meenutab majaomanikele, et igal küttekoldega hoonel peab olema korstnapühkimise akt, mis tõestab küttesüsteemi ohutust ning selle puudumisel võib saada kopsaka trahvi.

"Pärast küttesüsteemi puhastamist väljastab korstnapühkija küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti," ütles päästeameti tuleohutusjärelevalve tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü neljapäeval BNS-ile.

"Ehitise valdaja peab puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkimise akti järgmise akti saamiseni. Kontrollimiseks küsitakse valdaja käest akti esitamist," lisas Rüü.

"Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut," märkis päästeameti esindaja.

Rüü sõnul kontrollib päästeamet aastas umbes 2000 kodu tuleohutust. Nende kontrollide käigus kontrollitakse ka korstnapühkija akti olemasolu. Akti olemasolu kontrollitakse ka pärast igat eluhoones toimunud tulekahju, samuti nagu kontrollitakse suitsuanduri olemasolu.

Päästeametil ei ole siiski statistikat, kui suur on nende majade osakaal, millel korstnapühkija akt puudub.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab tänavu septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt.

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija, teatas päästeamet BNS-ile. Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödus tänavu septembris viis aastat. See tähendab, et käesoleva aasta sügisel peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument olemas olema.

Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.{fcomment}

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma.

Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud. 

Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. „Näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr ja nii edasi. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi. Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. 

Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. „See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti,“ rääkis Reinsalu.   

Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse. 

Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik. 

Eelnõuga paraneb nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus. Tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks. 

Eelnõuga võetakse üle nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.{fcomment}

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1045 eurot, kasv oli mullu sama perioodiga võrreldes 6,9 protsenti, ent teise kvartaliga võrreldes näitaja 3,4 protsenti.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk aastaga 7 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 5,2 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti võrra, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis aastaga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk ehk 7,5-protsendilise tempoga. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmeteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis kolmandas kvartalis pea kõigil tegevusaladel peale haldus- ja abitegevuste valdkonna, kus esines 0,3-protsendiline langus. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuse ja toitlustuse tegevusalal 16,8 protsenti, samuti kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal 12,1 protsenti ning kinnisvaraalases tegevuses 10,9 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1051 eurot, augustis 1023 eurot ja septembris 1063 eurot.

Töötajatele väljamakstav tasu ehk keskmine netokuupalk oli kolmandas kvartalis 842 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk ehk 8,4 protsenti. Keskmise netokuupalga kasvu mõjutasid maksumäärade muudatused aasta alguses.

Keskmine brutotunnipalk oli kolmandas kvartalis 6,28 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,6 protsenti. Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel, kõige enam kasvas näitaja kinnisvaraalases tegevuses 14,9 protsenti ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal 14,6 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu kolmandas kvartalis töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui aasta varem, palgatöötajate arv suurenes viiel tegevusalal. Kõige enam lisandus töötajaid keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladele – info ja side tegevusalale 11 protsenti ning finants- ja kindlustustegevusse 10 protsenti.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli kolmandas kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes mullu sama perioodiga tõusnud vastavalt 6,7 protsenti ja 6,8 protsenti. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele kuus oli kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning tunnis kinnisvaraalases tegevuses ehk vastavalt 16,1 protsenti ja 16,3 protsenti.{fcomment}