Eesti-Vene piirilepingud tulevad kolmapäeval riigikogus esimesele lugemisele.

Väliskomisjoni poolne ettekandja on esimees Sven Mikser. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek, et muudatusettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul.

Mikser avaldas novembri keskel heameelt, et komisjoni enamus toetas piirilepete ratifitseerimise seaduseelnõu saatmist esimesele lugemisele parlamendi täiskogu ette. Ta leidis, et kahepoolselt kokku lepitud riigipiir ja parlamendis ratifitseeritud piirilepped on Eesti huvides. "Teatavasti vajab piirilepete ratifitseerimise seaduseelnõu Riigikogu kahekolmandikulist häälteenamust ja ma olen veendunud, et piisav toetus eelnõu seaduseks saamiseks on parlamendis olemas," ütles Mikser.

Komisjoni liige Henn Põlluaas on seisukohal, et Eesti-Vene riigipiiri lepinguid pole vaja, sest see kahjustab Eesti riigi huve ja tema arvates ei tuleks piirilepinguid ratifitseerida.

Praeguseks on raadatud 71 protsenti ja freesitud 59 protsenti kontrolljoonest. Riigieelarvest on piiri väljaehitamiseks planeeritud tänavu 3,2 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot.

Riigikogu juhatus võttis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusse 13. oktoobril.

Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.{fcomment}

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles täna kohtumisel Võru-, Põlva- ja Valgamaa põllumeestega, et pikaajaline lahendus piimandussektori probleemidele peitub piimatootjate suuremas ühistegevuses toodangu eest turult õiglasema hinna saamiseks ning selleks peavad põllumehed seljad kokku panema.

„Pikaajalisemad lahendused saavad peituda vaid piimatootjate koondumises oma turujõu suurendamiseks. Ühistegevuse arendamiseks on järgmistel aastatel Eesti maa­elu arengukava 2014–2020 vahenditest võimalik kasutada ligi 30 miljonit eurot, sellest 18 miljonit eurot ühistulise suurtööstuse loomiseks,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse. „See võimaldaks ühinenud piimakarjakasvatajatel hakata oma toodangut ise töötlema ja nii jääb põllumehele rohkem raha kätte. Ühistutesse koondumine annab tootjatele stabiilsuse ja aitab turumuutustest tulenevaid riske maandada, kuid eeldab põllumeeste endapoolset tugevat initsiatiivi.“

Minister Kruuse ütles, et Eesti riik ja Euroopa Komisjon on olukorra leevendamiseks tulnud välja kriisimeetmetega. Veel tänavu maksab riik põllumeestele välja 10,56 miljoni euro ulatuses erakorralist abi, millest 7,56 miljonit eurot on Eestile määratud Euroopa Liidu abipaketist ning 3 miljonit lisatud Eesti riigieelarvest. Kolmveerand summast on kavas maksta piimatootjatele.

Urmas Kruuse lisas, et eraldi meetmena on valitsuses arutamisel äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde, mis läbi täiendava rahastamise saaks hakata pakkuma põllumajandussektorile paremaid krediidivõimalusi.

Erakorralist toetust makstakse piimatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht piimatõugu lehma. Toetust makstakse lehma kohta.

Kokku makstakse tänavu piima- ja sealihatootjatele välja 10,56 miljonit eurot, millest 75% piimatootjaile ja 25% seakasvatajatele. Jaotuse kehtestab maaeluminister oma käskkirjaga kohe peale 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse jõustumist. Tuleval aastal makstakse piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt 4 miljonit eurot.

Minister külastas visiidil Põlvamaal asuvaid Kaska-Luiga talu ja OÜ-d Metsküla Piimamees, Metsavenna ja Päka talu Võrumaal ning Atsi-Ado talu Valgamaal.{fcomment}

Laupäevast esmaspäevani kestnud 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni lahinglaskmistel Sirgalas osales kokku ligi 120 ajateenijat.

„Sirgala harjutusväljal toimunud laskelaagri peamine tegevus oli harjutada nooremallohvitseride kursusega jalaväejao kiirrünnakut ning 81-millimeetriste miinipildujate tuletegevust, millele lisaks toimusid näidislõhkamised ja 12,7-millimeetrise raskekuulipilduja laskmised,“ sõnas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere 2. jalaväebrigaadi teabeohvitseri vahendusel.

Suvise kutse ajateenijate jaoks on lahinglaskmine üks nooremaalohvitseri kursuse tipphetki, mille eesmärgiks on luua võimalikult realistlik pilt lahingolukorrast.

„Minu hinnangul täitis laskelaager eesmärki, ehk tulevased jao- ja rühmaülemad on saanud praktilise kogemuse jaotaseme manöövrist, erinevate relvade tulejõust ning oskavad edasises väljaõppes arvestada ka ohutustehniliste nõuetega,“ lisas kolonelleitnant Tõevere.

Nooremaalohvitseri kursuse ajateenijaid läbivad sel nädalal veel hoonestatud alal võitlemise õppe ning lõpetavad oma kursuse 9.-10. detsember lõpurännakuga, mis kulgeb Lõuna-Eesti künklikul maastikul. Rännakut läbivate gruppide marsruuti saab jälgida Kuperjanovi jalaväepataljoni Facebooki lehe vahendusel ning katsumusele saab kaasa elada pealtvaatajatele avatud avalikus punktis kümnendal detsembril Obinitsa kandis.{fcomment}

Sihtasutus Kadunud asutas kadunud inimeste leidmise tõhustamiseks Otsingufondi, mis hakkab esimesena raha koguma oktoobri lõpus Võrus kadunud Markkuse otsinguteks.

Otsingufondi eesmärk on anda kadunud inimeste otsingutele täiendavat ressurssi selles osas, mida ei kata vabatahtlike pühendumus ning riiklikud struktuurid, teatas sihtasutus Kadunud esindaja BNS-ile. Otsingufond on eelarveväline SA Kadunud juures tegutsev fond. Otsingufondi statuudi kohaselt kogub fond vahendeid eraisikute ja organisatsioonide annetustest ja toetustest.

Sihtasutuse juhi Aare Rüütli sõnul ei ole tänaseni olnud süsteemset lahendust, mis aitaks inimeste leidmiseks kõiki võimalusi maksimaalselt tarvitusele võtta. “Suhteliselt lihtsasti saadakse kokku küll suur hulk vabatahtlikke, kes on valmis maastikku kammima, kuid tavaliselt sellest ei piisa,” rääkis ta. “Reeglina on tarvis ka psühholoogilist nõustamist lähedastele, õigusabi, tellida ekspertiise, teha teavitusööd ning anda eradetektiividele neid ülesandeid, millele politseil ressurssi ei jätku,” tõi sihtasutuse juht näiteid.

Ainult erakorralistel juhtumitel võib osa loetletud funktsioonidest õnnestuda vabatahtlike abil mingi perioodi jooksul ära katta. Võrus kaduma läinud Markkuse juhtum on Rüütli sõnul jõudnud just punkti, mis Otsingufondi loomise vajaduse taaskord ilmekalt esile tõi.

Fondi kogunenud raha kasutatakse Eestis kaduma läinud inimeste otsingutega kaasnevate kulude katmiseks. Otsingufondi vahendite kasutamise üle otsustab fondi nõukogu, mille algkoosseisu kuuluvad noorsootöö eestvedaja ja ETV+ peatoimetaja Darja Saar, tehnoloogiaettevõtete strateegiline konsultant ja Solon Partnersi partner Yrjo Ojasaar ning turvaspetsialist ja Estonian Security Agency tegevjuht Priit Kopti.

Fondi kogunenud raha, mis ei leia kasutust Markkuse otsingutel, kasutab fond abi osutamiseks teiste kadumisjuhtumite lahendamisel.

Otsingufondi arveldusarve number on EE441010220248190225.{fcomment}