Uuest aastast jõustuv lastekaitseseadus tagab lastele senisest oluliselt parema kaitse, teatas sotsiaalministeerium.

"Jaanuaris jõustuv lastekaitseseadus rõhutab abivajava lapse märkamist ja ennetuse olulisust ning seab nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksustele kohustuse tegevusteks, mis toetavad lapse kasvamist perekeskkonnas, ennetavad lapse abivajadust ja vähendavad võimalikke riskiolukordi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna reedel pressiteate vahendusel.

Lastekaitseseaduse jõustumisega hakkab Sotsiaalkindlustusametis järgmisest aastast tööle riiklik lastekaitse rakendusüksus, mille roll on lapse heaolu tagamiseks koordineerida koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, seda nii hariduse, hoolekande, tervishoiu kui õiguskaitse valdkondades. Samuti toetab üksus kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid lastekaitsejuhtumite lahendamisel, pakkudes vajadusel eri spetsialistide abi.

Tsahkna sõnul panevad laste väärkohtlemise juhtumid tõdema, et meie ühiskonnas on jätkuvalt neid lapsevanemaid, kes vajavad nõustamist, tuge ja järeleaitamist. Ministri sõnul algab lapse kaitse juba enne lapse sündi. „Pere vajaduste hindamine ja riskitegurite tuvastamine ning sobivate tugiteenuste pakkumine on olulised märksõnad nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnas. Läbi ennetustegevuste, varajase märkamise ja õigeaegse sekkumise on võimalik ära hoida traagilisi, lapse surma või raske tervisekahjustusega lõppevaid juhtumeid," rääkis Tsahkna.

Sotsiaalministeerium on välja töötamas ja juba rakendamas mitmeid ennetavaid ja peresid abistavaid meetmeid. Nii näiteks on ministeerium tegelenud aktiivselt lastevanematele suunatud vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“ maaletoomise ja selle testimisega Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ raames. Vanemlusprogrammi mõte on arendada lastevanematel efektiivseid ja hädavajalikke oskusi, mis aitavad ära hoida stressi tekitavaid olukordi ja tulla vägivallavabalt toime laste kasvamisel ettetulevate väljakutsetega. Pikemas perspektiivis on kavas arendada programmi selliselt, et see oleks kättesaadav kõikides Eestimaa piirkondades.

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks on ka Tervise Arengu Instituut välja töötamas riigipoolset täiendkoolitusprogrammi, mida hakatakse lastekaitsetöötajatele pakkuma juba järgmisel aastal.

Kuna üldjuhul omab pere lapse ootusel ja saamisel esmast kokkupuutepunkti tervishoiusüsteemiga, on Sotsiaalministeerium ette valmistamas tervishoiutöötajate koduvisiitide taastamist peredesse, kuhu sünnib laps. Koduvisiitide eesmärk on lähtuvalt vastsündinu jaoks loodud tingimustest nõustada noori vanemaid ja vajadusel pakkuda neile tuge ja teenuseid. Tegemist on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tulemusliku ja tõenduspõhise praktikaga, mida rakendavad ka paljud teised riigid.

Kvaliteetsete, kättesaadavate ning pere vajadustega arvestavate teenuste arendamine on väljakutse eeskätt teenuste finantseerimise korraldamisel, kuid tuleb arvestada, et pere probleemide eskaleerumisel ning juba korvamatu kahju tekkimisel on hilisemad kulud nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnale oluliselt suuremad. „Iga lapse elu ja tema täisväärtuslik areng on hindamatu ning me kõik peame panustama sellesse, et laps ja pere saaks vajalikku ja õigeaegset abi,“ ütles minister Tsahkna.{fcomment}

Kaitseväge külastas neljapäevase töövarjupäeva puhul 22 noort, kellest 13 jälgis Kuperjanovi jalaväepataljoni, kaheksa kõrgema sõjakooli ning üks mereväe tuukri- ja toetuslaeva Tasuja tegevväelaste tegemisi.

"Igati positiivne päev on olnud. Kõike on saanud teha - varustust selga proovida ja allveerobotit katsetada," ütles 21. keskkooli 12. klassi õpilane Cassandra Krass, kellel õnnestus jälgida Tallinna lahel toimunud allveeroboti Remus katsetusi tuukri- ja toetuslaeva Tasuja navigatsiooniohvitser nooremleitnant Greete Männi töövarjuna.

Enim pakkusid Krassile huvi laeva juhtimisega seotud protseduurid ning hommikune lipuheiskamine. Samuti andis ta heakskiitva hinnangu laevas pakutud lõunasöögile, mis Krassi sõnade kohaselt ei erine palju kodus pakutavast.

Seda, kas humanitaarsuunal õppiv neiu võiks peale ajateenistuse läbimist asuda tegevteenistusse, ta öelda ei osanud. "Aastane paus pärast keskkooli võimaldab erinevaid valikuid kaaluda," ütles Krass.

Lindormen-klassi Tuukri- ja toetuslaev Tasuja üks neljast Eesti mereväe sõjalaevast. Ülejäänud kolm on Sandown-klassi miinijahtijad Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi.{fcomment}

Riigikogust lahkunud keskerakondlase Priit Toobali asendusliige Anneli Ott soovib Keskerakonna uue esimehena näha praegust aseesimeest Kadri Simsonit ja teda pani nii otsustama praegune kampaania tegemise viis.

"Ma austan Edgar Savisaart ja pean väga lugu sellest tööst, mis ta teinud on, kuid minu otsust Simsonit toetada on mõjutanud kõige enam viis, kuidas praegust valimiskampaaniat tehakse," ütles Ott neljapäeval BNS-ile. "Valimiskampaania tegemise viis on kahel kandidaadil erinev, kuid lugupidamine iga valija suhtes võiks olla mõlemal ühesugune. Kahjuks on see praegu teisiti."

Oti sõnul ei saa Simsonile süüks panna vähest tuntust, mida vastaspool paraku teeb. "Ei saa ju öelda, et Kadri on sama tuntuse tase kui inimesel, kes on enda elutöö sellesse pannud. Need pole võrreldavad suurused ja seda süüks panna pole õige," lisas ta.

Ott on Keskerakonna Võrumaa piirkonna juht ja piirkond otsustas novembri lõpus peetaval kongressil toetada parteijuhina Savisaart.{fcomment}

Võrumaa bussiveohanke seitsmeks aastaks võitis pärast mitmeid vaidlustusi 15,9 miljoni euro suuruse lepinguga AS Hansa Bussiliinid; vedu alustab ettevõte aga ilmselt alles maikuus, kuna liini asuvad teenindama gaasibussid, ent vajalik maagaasitankla ei saa enne valmis, kirjutab Maaleht.

Tegu on aga Eestis siiani esimese bussivedaja leidmise hankega, mille raames otsustati Võrru rajada ka maagaasitankla, sest Hansa Bussiliinide sõidukid hakkavad kasutama just sellist kütust. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik ütles aga lehele, et tankla ehitaja ei jõua töödega kindlasti jaanuariks valmis.

Seetõttu ei saa uus vedaja alustada ka liinide teenindamist, kuna busse pole lihtsalt sealkandis kusagil tankida. Tankla valmimiseni jätkab liinide teenindamist senine vedaja AS Sebe, Männiku hinnangul võib säärane olukord kesta järgmise aasta maini.

Hankelepingu maakonna bussiveoks 2016. aasta algusest 2023. aasta lõpuni võitis Hansa Bussiliinid, millega Võru maavalitsus sõlmis augusti lõpus lepingu. Ettevõte hakkab liinidel sõitma 34 uue gaasil töötava väikebussiga.

Pärast Võrumaa liinide kaotamist jääb OÜ Eesti Buss opereerima vaid Tartu linna ja Ida-Virumaale. Võru endises autobaasis, mis kuulub AS-ile Sebe, keskendutakse edaspidi militaartehnika remontimisele, kirjutab leht.{fcomment}