Juba kahekümne teist korda Võrumaal Nursipalus toimunud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema käekella laskmise võistluse võitis esimeses voorus märki tabanud seersant Kägo.
„Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmise võistlus on kindlasti kaitseväes üks omapärasemaid traditsioone, mis sai alguse juba 22 aastat tagasi,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kes tänavu kinnitas märklauale juba oma kolmanda kella.
Täna sihtmärgile seatud kell sai tabamuse esimeses laskevoorus seitsmeteistkümnendana lasknud seersant Mait Kägo kuulist. „Olin täiesti kindel, et lasin mööda, kuid minu suureks üllatuseks tuli pataljoni ülemalt korraldus laskmine lõpetada ja kontrollimisel selgus, et olin tabanud kella ning osutusin võitjaks,“ rääkis oma üllatavast võidust seersant Kägo.
„Selleks, et kõik võistlusele tulnud osalejad ikkagi vintraua tuliseks saaks, oleme juba kolmandat aastat lisaks kella laskmisele viinud läbi ka võistluse „pataljoni parim laskur“,“ lisas kolonelleitnant Tõevere. Sel aastal võitis parima laskuri tiitli ja laskevõistluse võitja märgi kapten Marko Pungar.
Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale. Kolonel Ermus otsustas oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda. Kell loetakse tabatuks kella korpuse purunemisel.
Kella laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased, kes on sooritanud laskeoskustesti positiivse tulemusega. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadiga 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas laskeringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülema uue kella.
Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.{fcomment}