Juba kahekümne teist korda Võrumaal Nursipalus toimunud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema käekella laskmise võistluse võitis esimeses voorus märki tabanud seersant Kägo.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmise võistlus on kindlasti kaitseväes üks omapärasemaid traditsioone, mis sai alguse juba 22 aastat tagasi,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kes tänavu kinnitas märklauale juba oma kolmanda kella.

Täna sihtmärgile seatud kell sai tabamuse esimeses laskevoorus seitsmeteistkümnendana lasknud seersant Mait Kägo kuulist. „Olin täiesti kindel, et lasin mööda, kuid minu suureks üllatuseks tuli pataljoni ülemalt korraldus laskmine lõpetada ja kontrollimisel selgus, et olin tabanud kella ning osutusin võitjaks,“ rääkis oma üllatavast võidust seersant Kägo.

„Selleks, et kõik võistlusele tulnud osalejad ikkagi vintraua tuliseks saaks, oleme juba kolmandat aastat lisaks kella laskmisele viinud läbi ka võistluse „pataljoni parim laskur“,“ lisas kolonelleitnant Tõevere. Sel aastal võitis parima laskuri tiitli ja laskevõistluse võitja märgi kapten Marko Pungar.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale. Kolonel Ermus otsustas oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda. Kell loetakse tabatuks kella korpuse purunemisel.

Kella laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased, kes on sooritanud laskeoskustesti positiivse tulemusega. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadiga 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas laskeringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülema uue kella.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.{fcomment}

Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest, nendest 90 protsenti põeb teist tüüpi diabeeti, mille algstaadiumis ei esine sellele haigusele iseloomulikke sümptomeid.

Pooled diabeedihaiged ei tea oma haigusest, sest teist tüüpi diabeedi puhul ei esine haiguse alguses iseloomulikke sümptomeid, teatas kolmapäeval BNS-ile Eesti Diabeediliit.

Teist tüüpi diabeedi peamised tekkepõhjused on seotud ebatervislike eluviisidega - valede söömisharjumustega, vähese füüsilise aktiivsusega või kõhupiirkonna rasvumisega. Teist tüüpi diabeeti haigestumise riski esimesed näitajad on kõrgenenud veresuhkru tase ja suurenenud vööümbermõõt. Kui vööümbermõõt on üle 88 sentimeetri naistel või üle 102 sentimeetri meestel, siis on suurenenud risk haigestuda teist tüüpi diabeeti.

Veresuhkru taset peaks mõõtma kõik üle 40. aastased tüsedad inimesed. Samuti need, kellel on kõrge vererõhk või kõrge kolesterool ning kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib viia haigusteni, mis mõjutavad südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve ning on kõrgem risk infektsioonide tekkeks.{fcomment}

Käesoleva aasta kolmanda kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 52 000 inimese, mida on vähem kui mullu samal perioodil, selgub tervise arengu instituudi (TAI) statistikast.

Haiglates oli septembrikuu lõpus kasutusel 7184 ravivoodit ja kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 52 000 inimese. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenesid nii ravivoodite kui hospitaliseeritute arv ligikaudu 3 protsenti.

Kõigi ravivoodite peale kokku kestis ühe patsiendi ravi keskmiselt veidi üle kaheksa päeva ja ühe ravivoodi kohta osutas haigla kolmandas kvartalis statsionaarset arstiabi keskmiselt kaheksale patsiendile. Aktiivravivoodite puhul oli ravikestus lühem – 5,5 päeva ja ühe aktiivravi voodi kohta käis kvartali jooksul haiglast läbi keskmiselt 11 patsienti.

Ravivooditest moodustasid avaliku sektori omandisse kuuluvate haiglate voodid kokku 88 protsenti, aktiivravivoodite puhul oli see osa suurem – 96 protsenti. Pikaravivooditest, kuhu kuuluvad iseseisva statsionaarse õendusabi, psühhiaatriliste teenuste ja tuberkuloosi ravi osutamiseks ette nähtud voodid, on avaliku sektori haiglates 75 protsenti.

Kolmandas kvartalis vähenes haiglate arv ühe võrra ja tegevuse lõpetas üks õendushaigla. Kvartali lõpu seisuga töötas Eestis 55 haiglat, neist kolm olid piirkondlikud, neli kesk-, 11 üld-, neli kohalikud, üheksa eri-, kolm taastusravi ja 21 iseseisvat statsionaarset õendusabi andvad haiglad. Avaliku sektori omandisse kuulusid 34 ja eraomandisse 21 haiglat. Erasektori haiglatest üheksa on õendus-, seitse eri-, kolm kohalikud ja kaks taastusravi haiglad.{fcomment}

AS-i Eesti Post taotluse alusel tegi konkurentsiamet ettepaneku tõsta 2016. aasta 1. jaanuarist universaalse postiteenuse kahjumi vähendamiseks teenuste hindu, siseriikliku lihtkirja saatekulu tõuseb 55 sendilt 65 sendile.

Kuigi hinnatõus vähendaks universaalse postiteenuse kahjumit, tuleb ettevõtte teatel sellegipoolest arvestada, et prognooside kohaselt jääb ka koos planeeritud margihinna tõusuga järgmisel aastal universaalne postiteenus enam kui 2 miljoni euroga kahjumisse.

AS-i Eesti Post postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar ütles, et margi hinna tõusu põhjuseks on eelkõige kirjateenuse mahtude jätkuv kahanemine ning esmatasandi töötajate kasvav palgasurve.

"Inimeste soov ja vajadus kirju saata jääb iga aastaga järjest väiksemaks, kuid nõuded universaalse postiteenuse osutamisele ja postivõrgule on jäänud samaks. Margihinna tõus on vältimatu," nentis Padar pressiteates.

Padari sõnul on kirjamahud viimastel aastatel langenud stabiilselt igal aastal 10-15 protsenti. Margiga saadetavate Eesti-siseste standardkirjade arv langeb prognooside kohaselt 2015. aasta lõpuks 2,4 miljoni kirjani.

Suur osa planeeritud hinnatõusust on tingitud ligi 2000 esmatasandi töötaja pea 20 protsendi suurusest palgatõusust viimase kolme aasta jooksul.

Soovitud hinnatõus puudutab kõiki universaalseid postiteenuseid, mille hind tõuseb keskmiselt 17 protsenti. Hinnad tõusevad nii sisemaistel kui rahvusvahelistel kirjadel ja pakkidel kaaluga kuni 20 kilogrammi.

Kava kohaselt jõustub hinnatõus 1. jaanuarist 2016.

Hinnatõus ei puuduta pakiautomaadi paki hinda, mis jääb endiselt soodsaimaks pakisaatmise viisiks. Eelvormistatult saab pakiautomaadist pakki saata ka enamikesse Euroopa riikidesse.{fcomment}