EESTI UUDISED BNS

Puukborrelioosi on tänavu kümne kuuga nakatunud juba 1235 inimest, mida on 136 inimese võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Terviseameti andmetel registreeriti tänavu jaanuaris 34 borrelioosi nakatumist, veebruaris 35, märtsis 22, aprillis 34 ja mais 44. Suvel kasvas nakatumiste arv hüppeliselt – juunis registreeriti 85 haigusjuhtu, juulis 201 ja augustis 268 nakatumist. Septembris registreeriti lausa 284 haigestumist ja oktoobris 228 nakatumist. Mullu samal perioodil tuvastasid meedikud kokku 1099 nakatumist.

Puukentsefaliiti haigestumist on meedikud kümne kuu jooksul tuvastanud juba 108 korral. Esimesed kolm nakatumise juhtu registreeriti mais, 12 juunis, 34 juulis, 24 augustis, 20 septembris ja oktoobris 15. Mullu tuvastasid arstid kümne kuu jooksul 77 entsefaliiti nakatumist.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu.{fcomment}

Juba kahekümne teist korda Võrumaal Nursipalus toimunud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema käekella laskmise võistluse võitis esimeses voorus märki tabanud seersant Kägo.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmise võistlus on kindlasti kaitseväes üks omapärasemaid traditsioone, mis sai alguse juba 22 aastat tagasi,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kes tänavu kinnitas märklauale juba oma kolmanda kella.

Täna sihtmärgile seatud kell sai tabamuse esimeses laskevoorus seitsmeteistkümnendana lasknud seersant Mait Kägo kuulist. „Olin täiesti kindel, et lasin mööda, kuid minu suureks üllatuseks tuli pataljoni ülemalt korraldus laskmine lõpetada ja kontrollimisel selgus, et olin tabanud kella ning osutusin võitjaks,“ rääkis oma üllatavast võidust seersant Kägo.

„Selleks, et kõik võistlusele tulnud osalejad ikkagi vintraua tuliseks saaks, oleme juba kolmandat aastat lisaks kella laskmisele viinud läbi ka võistluse „pataljoni parim laskur“,“ lisas kolonelleitnant Tõevere. Sel aastal võitis parima laskuri tiitli ja laskevõistluse võitja märgi kapten Marko Pungar.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale. Kolonel Ermus otsustas oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda. Kell loetakse tabatuks kella korpuse purunemisel.

Kella laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased, kes on sooritanud laskeoskustesti positiivse tulemusega. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadiga 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas laskeringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülema uue kella.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.{fcomment}

Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest, nendest 90 protsenti põeb teist tüüpi diabeeti, mille algstaadiumis ei esine sellele haigusele iseloomulikke sümptomeid.

Pooled diabeedihaiged ei tea oma haigusest, sest teist tüüpi diabeedi puhul ei esine haiguse alguses iseloomulikke sümptomeid, teatas kolmapäeval BNS-ile Eesti Diabeediliit.

Teist tüüpi diabeedi peamised tekkepõhjused on seotud ebatervislike eluviisidega - valede söömisharjumustega, vähese füüsilise aktiivsusega või kõhupiirkonna rasvumisega. Teist tüüpi diabeeti haigestumise riski esimesed näitajad on kõrgenenud veresuhkru tase ja suurenenud vööümbermõõt. Kui vööümbermõõt on üle 88 sentimeetri naistel või üle 102 sentimeetri meestel, siis on suurenenud risk haigestuda teist tüüpi diabeeti.

Veresuhkru taset peaks mõõtma kõik üle 40. aastased tüsedad inimesed. Samuti need, kellel on kõrge vererõhk või kõrge kolesterool ning kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib viia haigusteni, mis mõjutavad südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve ning on kõrgem risk infektsioonide tekkeks.{fcomment}

Käesoleva aasta kolmanda kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 52 000 inimese, mida on vähem kui mullu samal perioodil, selgub tervise arengu instituudi (TAI) statistikast.

Haiglates oli septembrikuu lõpus kasutusel 7184 ravivoodit ja kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 52 000 inimese. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenesid nii ravivoodite kui hospitaliseeritute arv ligikaudu 3 protsenti.

Kõigi ravivoodite peale kokku kestis ühe patsiendi ravi keskmiselt veidi üle kaheksa päeva ja ühe ravivoodi kohta osutas haigla kolmandas kvartalis statsionaarset arstiabi keskmiselt kaheksale patsiendile. Aktiivravivoodite puhul oli ravikestus lühem – 5,5 päeva ja ühe aktiivravi voodi kohta käis kvartali jooksul haiglast läbi keskmiselt 11 patsienti.

Ravivooditest moodustasid avaliku sektori omandisse kuuluvate haiglate voodid kokku 88 protsenti, aktiivravivoodite puhul oli see osa suurem – 96 protsenti. Pikaravivooditest, kuhu kuuluvad iseseisva statsionaarse õendusabi, psühhiaatriliste teenuste ja tuberkuloosi ravi osutamiseks ette nähtud voodid, on avaliku sektori haiglates 75 protsenti.

Kolmandas kvartalis vähenes haiglate arv ühe võrra ja tegevuse lõpetas üks õendushaigla. Kvartali lõpu seisuga töötas Eestis 55 haiglat, neist kolm olid piirkondlikud, neli kesk-, 11 üld-, neli kohalikud, üheksa eri-, kolm taastusravi ja 21 iseseisvat statsionaarset õendusabi andvad haiglad. Avaliku sektori omandisse kuulusid 34 ja eraomandisse 21 haiglat. Erasektori haiglatest üheksa on õendus-, seitse eri-, kolm kohalikud ja kaks taastusravi haiglad.{fcomment}