Elatisraha sidumine alampalgaga tekitab vastuseisu

FOTO: VTAlampalga tõusu tõttu tuleval ja ületuleval aastal peavad lapsest lahus elavad vanemad tõenäoliselt hakkama maksma senisest rohkem elatisraha, kirjutab Postimees.

"Kuidas on võimalik, et ülejärgmisel aastal pean kolme lapse isana hakkama maksma 700 euro ulatuses elatist naisele, kes ise mu juurest minema läks ja kes ei pea oma kulutusi isegi tõendama," küsis kolme lapse isa Reinar. 

Reinari väitel on ta alati soovinud olla seaduskuulekas inimene, kuid ta ei näe praegu mingisugust võimalust, et nii suurt elatisraha maksta. Maksmata jätmisel ähvardab teda karistusena aga juhilubade äravõtmine - juhtimisõigusest sõltub tema sissetulek. "Ei ole võimalik, et lastele kuluvad iga kuu sellised summad, ning pole ka reaalne, et elatisraha on seotud alampalgaga," rääkis Reinar.

Tuleval aastal on plaanis tõsta alampalka seniselt 390 eurolt 430 euroni, ülejärgmisel aastal aga 470 euroni, kuid esialgu positiivsena näiv uudis toob kaasa ka mitme muu teenuse ja tasu tõusu.

Perekonnaseaduse kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis tähendab, et alampalgaga koos kerkib ka elatisraha. Ühe lapse vanemat ei pruugi see muudatus väga palju mõjutada, raskemaks võib minna nendel, kellel on kohustus vastutada mitme järeltulija eest.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul hindab kohus elatise suuruse üle otsustamisel lapse vajadusi: iga lapse ülalpidamiseks antav summa peab olema nii suur, et katta tema vajadused. «Riigikohus on öelnud, et vanema osa arvestamisel tuleb muuhulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike,» rääkis Tuulik.

Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Nende erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki lapse ülalpidamises vastavalt sissetulekute ja varalise seisundi kooskõlale.{fcomment}

Comments  
  +6
Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Olen nõus artiklis kirjutatud Reinari murega. Tegelikult on Eestis tekkinud terve seltskond naisi, kes kõigepealt soovivad laste saamise sooviga mehi kinnistada. Kui lapsed on sündinud, siis iniimelu osas keeravad kraanid kinni ja muutuvad nõiaks. Edasi juhtub teadagi mis... Siis tuleb lahutus ja voilaa nõuame elatist täie rauaga. Kolme lapse puhul siis miinimummäär täna 645 €/kuus. Suurem osa maakondades elavaid-töötavaid mehi ei teenigi väga palju rohkem kui mainitud summa kuus. Järgmine käik siis kohtutäitur, arved arestida jne. Nüüd siis võetakse ka juhiload ära, kui ei ole suuteline maksma. Kui siis ka ei maksa, siis nõuame vanavanematelt. Mis see vaene rongaisa peab siis tegema isegi hea tahtmise juures? Sisuliselt on tänaseks päevaks tekitatud Eesti Riigi abiga sunniviisiliselt ja massiliselt rongaisasid. Samas kui mees pakub välja, et ta on valmis lapsed oma juurde võtma ja üles kasvatama. Siis EV Kohtu poolt eelistatakse kahjuks 99% tõenäosusega ema! Juhul kui ta pole päris asotsiaal.
Kui see ei ole kaldu, siis mis veel on?
Saan aru, et laste õigused on eelistatud ja igal vanemal on kohustused laste ees.
Samas laste pärast koos elada inimesega, kes sind ei austa ja igapäevaselt hüsteeritseb pole ju ka mõtet!
Mina ütleks küll, et selles teemas ona täna EV puhas naiste võim ja paljuski pahatahtlik!
  +7
teades ääremaa naiste vaimset taset ja püüdlust aina parema autoga partneri poole, jätan parem riista püksist võtmata ja elan vaba maailmakodanikuna välismaal
  +6
Riigikogu ajuhiiglastel oleks vaja ette võtta midagi mis ka reaalselt aitaks vaesuses elavaid lapsi mitte tühja mula jahvatada ja sellega näidata, et probleemiga tegeldakse.
  +3
heisatakse rongaisade auks riigilipud ja seotakse elatusrahad neljakordse keskmisega niinagu riigikogus.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD