EESTI UUDISED BNS

Kredex käendas kolmandas kvartalis kodulaene 30,7 miljoni ulatuses

FOTO: VTKolmandas kvartalis väljastasid pangad 528 Kredexi käendusega eluasemelaenu kogusummas 30,7 miljonit eurot.

Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10,5 protsenti, siis Kredexi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 5 protsenti. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas Kredexi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 13 protsenti, teatas sihtasutus.

Kolmanda kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus Kredexi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 37 miljoni euroni. Kredexi eluasemelaenu käendust kasutas kolmandas kvartalis 251 noort peret 1,9 miljoni euro ulatuses, 274 noort spetsialisti 2 miljoni euro ulatuses ja kolm Kaitseväe ning Kaitseliidu veterani 22 400 euro ulatuses.

Keskmine Kredexi käendusega võetud laenusumma oli kolmandas kvartalis 58 084 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Valgamaal ja Võrumaal (.

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri ning elamu ostuks, vastavalt siis 81 ja 17 protsendil juhtudest, ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast alates.{fcomment}

Politsei on otsinud tänavu enam kui 3300 teadmata kadunud inimest

Seni viimane teadaolev kinnitus noormehe liikumisest on samal öösel kella 1.09 ajal, kui ta jäi L. Koidula tänaval maja nr 16a (Club Tartu) juures turvakaamera vaatevälja. FOTO: POLITSEI

Tänavu on politsei tegelenud üle 3300 teadmata kadunud isiku otsimisega, neist enamik juhtumeid lahenes tundidega: inimene oli kas ise teadlikult kodust lahkunud või peitis end tüütuks muutunud omaste eest, kirjutab Postimees.

Tänavu on politsei ajanud 3300 teadmata kadunud inimese jälgi, ent pikemaks ajaks jääb neist leidmata vaid mõnikümmend. Domineerivad viis peamist mustrit: vanemad inimesed kaotavad terviserikke tagajärjel või meeltesegaduses, noored ja keskealised on sageli tahtlikud enesevarjajad, vaimsete häiretega või olnud kadudes mingi aine mõju all, kirjutab leht.

"Kui rääkida alaealistest, siis sageli on nii, et vanemad isegi ei tea, kellega nende kadunuks kuulutatud laps väljaspool kodu suhtleb," ütles Pärnu noorsoopolitseinik Keiju Püvi. Selle väljaselgitamine ongi otsimisel sageli politsei esimene ülesanne, tänu millele saavad omaksedki oma kadunud lähedaste käitumisest enam teada.

Viimastel kuudel on ainuüksi Lõuna-Eestis jäänud teadmata kadunuks kuus täies elujõus meest. Need on juhtumid, mida politsei on avalikkusega jaganud. Uudis, et üks neist ilmus pärast mitut päeva lõpuks ise koju tagasi, jäi avalikus meediaruumis tähelepanuta. Nagu seegi seik, et kahel seni kadunul oli probleeme vaimse tervisega.

Ministeerium soovitab maksta omavalitsustele pagulase eest 3000 eurot

FOTO: VTSiseministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, mille kohaselt makstakse pagulasi majutavatele omavalitsustele iga vastuvõetava inimese eest 3000 euro ulatuses toetust.

Euroopa Liit on lubanud liikmesriikidele eraldada iga Kreekast või Itaaliast ümberpaigutatava pagulase eest 6000 eurot ning EL-ist väljaspool asuvatest laagritest Euroopa Liitu ümberasustatava inimese kohta 10 000 eurot. Eesti on lubanud Euroopa Komisjoni plaani alusel kahe aasta jooksul ümber paigutada umbes 550 inimest ning ümber asustada 20-30 inimest, mille põhjal valitsus eeldab umbes 3,68 miljoni laekumist.

Valitsusele tehtud ettepaneku kohaselt soovitatakse maksta 3000 euro suurune summa ka nende Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud isikute eest, kelle omavalitsused võtavad vastu väljaspool Euroopa Liidu pagulaste laialaijagamise skeemi.

Euroopa Liidult laekuvate summade ja omavalitsustele makstava raha vahe kasutab valitsus pagulaste vastuvõtuga seotud kulude ja neile pakutavate teenuste maksumuse katmiseks.{fcomment}

Tänavu on Eestis HIV diagnoositud 223 inimesel

Pilt on illustratiivne FOTO: VTMöödunud nädala reede seisuga on Eestis tänavu HIV diagnoositud 223 inimesel ja aids 18 inimesel.

Aids on diagnoositud seitsmel inimesel Tallinnas, neljal Ida-Virumaal, kolmel Lääne-Virumaal, kahel Narvas ning ühel inimesle Harjumaal ja Järvamaal, selgub terviseameti statistikast.

HI-viirus on diagnoositud 110 inimesel Tallinnas, 49 inimesel Ida-Virumaal, 45-l Narvas ja viiel Tartumaal. Harjumaal on registreeritud neli HIV-i nakatunut, Lääne-Virumaal ja Järvamaal kaks ning Pärnumaal, Läänemaal, Raplamaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal on HIV diagnoositud ühel korral.

Mullu registreeriti Eestis kokku 291 HIV-i nakatunud isikut ja aids diagnoositi 20 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9216 inimesel, sealhulgas aids 452 inimesel.{fcomment}

Politsei jätkab Võrus kadunuks jäänud Markkuse sihtotsingutega

FOTO: POLITSEI

Markkus jäi kadunuks 24. oktoobri öösel kella 00.30 paiku, kui ta väitis telefonitsi end olevat Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures. Politsei tuvastas linna ja erinevate asutuste turvakaamera salvestustelt noormehe liikumise.

Seni viimane teadaolev kinnitus noormehe liikumisest on samal öösel kella 1.09 ajal, kui ta jäi L. Koidula tänaval maja nr 16a (Club Tartu) juures turvakaamera vaatevälja. Lisaks on tuvastatud noormehe liikumine sellele eelnenud ajal, kust midagi ebatavalist või muud selgust toovat tema kadumise tagamaade kohta ei nähtu. Turvakaamerate salvestustelt nähtub, et noormees on üksida, ta tundub segaduses olevat ning liigub just kui sihitult, ent kiirel sammul oma kodu lähistel paralleeltänavatel.

Erinevaid allikaid kontrollides ja tunnistajatega vesteldes on politsei leidnud pealtnägija, kes andis usaldusväärset infot Markkuse võimalikust liikumissuunast pärast kõnealust kaamerapilti. Kella 1.20 paiku nägi Markkuse kirjeldusele vastavat noormeest üks inimene, kellele on Markkus varasemast tuttav. Tema kinnitusel liikus noormees Tallinna maanteele suunaga edasi Tartu poole.

Koos Kaitseliidu ja Kuperjanovi pataljoniga viis politsei selles piirkonnas läbi sihtotsingud. Veendumaks, et ala saab põhjalikult ja metoodiliselt kontrollitud, otsustati kõrvalisi vabatahtlikke otsingutele mitte kaasata. Ühtlasi on antud piirkonnas palju veekogusid ja kuivenduskraave ning raske maastik teeb otsingud ohtlikuks nendele, kel vastav varustus ja kogemused puuduvad. Politsei peab noormehe otsingutega üheaegselt tagama selle, et keegi end otsimise õhinas ise ohtu ei pane ja raskel maastikul abitusse seisundisse ei satu. Täna sihtotsingud jätkuvad ning lisaks erinevate maa-alade kontrollimisele otsitakse kadunud noormeest ka piirkonda jäävate veekogude juurest paadiga.

Lisaks on noormeest otsitud linnaäärsetel aladel ning Võrust väljasuunduvatel maanteedel. Kontrollitud on nii teeservasid kui kraave. Veel on politsei kontrollinud võimalikke viiteid avariist, mille tagajärjel noormees maanteel liikudes abitusse seisundisse sattuda võinuks. Politsei jätkab info kogumist eesmärgiga leida inimesi, kes võinuks näha Markkust linnast välja liikumas. Ka kontrollitakse võimalust, et keegi võis noormehele pakkuda sõiduks küüti. Seni pole alust arvata, et Markkus oleks kadunud kuriteo tagajärjel.

Kõigil, kel on infot Markkuse võimalikust liikumissuunast pärast 24. oktoobrit kell 1.09, kui noormees möödus L. Koidula tänaval maja nr 16a-st või omavad muud infot, mis aitaks selgitada tema kadumise asjaolusid, palutakse sellest teatada Võru politseile telefonil 786 8248 või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Võrumaa kriisireguleerimisõppus keskendub kompleks-hädaolukorrale

Pilt on illustratiivne FOTO: VTNeljapäeval ja reedel toimub Võrumaal kriisireguleerimisõppus "Werrex 2015", mille käigus harjutatakse Nursipalu harjutusväljakul ja linnavõitluse õppeväljal asutuste koostööd kompleks-hädaolukorra lahendamisel.

Ööpäeva jooksul mängitakse läbi erinevad sündmused, nagu äkkrünnak, hotellitulekahju, plahvatus kortermajas ja haaranguoperatsioon kurjategijatele maastikul, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Veel harjutatakse õppusel asutuste tegevust lõhkeseadeldise ja kemikaaliõnnetuse ohu korral haigla lähedal ning mängitakse läbi eriti ohtliku viirusliku nakkushaiguse juhtum.

Õppusel harjutatakse reageerimis- ja päästetegevusi, aga ka sündmuste lahendamise juhtimist ja infovahetust osapoolte vahel. Õppuse tulemusel saavad osalenud asutused endale hädaolukorra lahendamise oskustega töötajad, kes lisaks eelnevatel õppepäevadel omandatud teoreetilistele juhtimisteadmistele saavad õppuse käigus praktilisi oskusi. Õppuse hindamine aitab välja selgitada ametkondadevahelise koostöö tugevad ja nõrgad küljed ning teha ettepanekud valmisoleku parandamiseks.

„Õppusel osaleb circa 250 inimest ning see on viimase aja suurim tsiviilasutuste koostööõppus Lõuna-Eestis“ ütles õppuse üldjuht, Lõuna päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Arvi Uustalu. „Läbimängitavad sündmused on keerukad ning raskete tagajärgedega, nende lahendamist peavad juhtima erinevad asutused. See on tõsine väljakutse, kuid annab samas väga hea võimaluse koostööd treenida,“ lisas Uustalu.

Õppusel osalevad Lõuna päästekeskus, Lõuna-Eesti pommigrupp, Lõuna prefektuur, kaitsepolitsei, terviseamet, Valga haigla, Lõuna-Eesti haigla, Tartu kiirabi, Kaitseliidu Tartu malev, Naiskodukaitse Tartu ringkond, kaitsevägi, Võru linnavalitsus, Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskus ja Eesti Punase Risti Võrumaa selts.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD