Rõivas: siia jäävate pagulaste arv võib jääda kogunumbrist väiksemaks

Peaminister Taavi Rõivas pidas riigikogu infotunnis küsimustele vastates võimalikuks, et Eestisse tegelikult tulevate pagulaste hulk võib jääda väiksemaks kui praeguse seisuga kokkulepitud numbrid

Vastates küsimusele, kui palju võiks Eestisse saabuda ka vastuvõetavate pagulaste sugulasi, sõnas peaminister, et kaasatulemise võimalus on piiratud üksnes lähisugulaste ringiga. "See ei ole nii, et kogu suguvõsa võiks legaalselt elamisloa saada, kui üks suguvõsa liige kuhugi Euroopa riiki elama asub," sõnas Rõivas.

"Ma ei välistaks ka seda olukorda, kus tegelik pagulaste hulk, mis Eestisse tuleb, jääb selle perioodi jooksul hoopis väiksemaks kui see kogunumber. Kõik on võimalik," sõnas Rõivas. Ta ei välistanud ka võimalust, et Eestisse tulnud pagulased võivad mõne aja pärast otsustada liikuda edasi mõnda teise riiki.

Arupärijad soovisid peaministrilt ka teada, millisele volitusele või mandaadile on ta lubanud vastu võtta lisaks eelnevale kuni 180 inimesele lisaks 373 inimest, teatas BNS-ile riigikogu pressiesindaja

Rõivas sõnas, et Euroopa Liidu tasandil toimunud läbirääkimistel on Eesti riigi esindajad lähtunud 10. septembril valitsuse ning 11. septembril Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil heaks kiidetud seisukohast, et Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma sõjapõgenikke, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastikku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ning sõjapõgenikke soovi Eestisse ümber paikneda.

Rõivas märkis, et Euroopa Liidu siseministrite 20. juuli kokkuleppe tulemusel oli kavas võtta vastu kuni 180 inimest, kuid juba augustiks oli rändesurve teatud liikmesriikidele hüppeliselt kasvanud. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon 9. septembril täiendava ettepaneku eesliiniriikide abistamiseks sinna saabunud kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kaudu. Peaminister lisas, et Eesti on eespool kirjeldatud arengust lähtuvalt pidanud oma võimekust uuesti ümber hindama.

 Rõivase sõnul on mitmete liikmesriikide varjupaigasüsteemid sattunud ränga surve alla ning nendel riikidel on väga raske sellega üksi toime tulla. Seni on Euroopa Liidu kriisimeetmete proportsioonid kaitset vajavate isikute ümberjagamisel olnud sellised, et vaid osa kaitset vajavatest isikutest jagatakse proportsionaalselt ülejäänud liikmesriikide vahel. Samalaadne süsteem rakenduks loomulikult ka Eestile, juhul kui meie peaksime erakordse rändesurve alla sattuma.

Opositsioonilist Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindav riigikogu liige Jaak Madisson kritiseeris infotunnis peaministri vastuseid. "Te [peaminister] mainisite, et opositsioon ehk täpsemalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, esitab eriti immigratsiooni teemal pidevalt arupärimisi. Seda me teeme ja jäämegi tegema nii kaua, kuni me ei saa konkreetseid vastuseid eelarvesumma, pagulaspoliitika ja immigratsioonipoliitika osas. Kuidas seda lahendada? Kui jäädakse rääkima demagoogitsevas stiilis, et kõik on spekuleerimine, siis nii kaua me [EKRE] esitame arupärimisi, jäämegi seda tegema ja jääte ka [teie] meile vastama," sõnas Madisson.{fcomment}