Kuritegude arv näitab tänavu jätkuvalt suurt langust, mis osaliselt on siiski seotud karistusseadustiku muutmisega alates jaanuarist.

Jaanuarist septembrini registreerisid uurimisasutused kokku 24 112 kuritegu, mida on koguni 4813 võrra mullusest vähem. See teeb langusprotsendiks 17. Samas näiteks varguste ja kelmuste osas on langusprotsent veelgi suurem, mõlema puhul 30 protsenti. Nii oli varguseid tänavu üheksa esimese kuuga 8659 ja kelmuseid 1092 ehk mullusest vastavalt 3761 ja 462 võrra vähem.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla on varem selgitanud, et peamiselt mõjutas karistusseadustiku revisjon registreeritud varavastaste kuritegude ehk näiteks varguste ja kelmuste arvu ning seda eelkõige kuritegude ja väärtegude piiri tõusu tõttu 64-lt eurolt 200 euroni.

Röövimisi oli tänavu esimese üheksa kuuga 265 ehk mullusest 16 võrra vähem. Seevastu liiklussüüteod kasvasid 21 protsenti – mulluselt 2461-lt tänavu 2978-le.

Liikluskuritegude registreerimise kasv on Jako Salla sõnul otseselt seotud karistusseadustiku revisjoniga. "Seadus ei muutunud joobes juhtimise kuritegude osas, kuid kuna alates 1. jaanuarist kehtib uus kuriteokoosseis ehk sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta, on liikluskuritegude arvu kasv tulnud just selle kuriteo registreerimise arvelt," selgitas Salla.

Kehaliste väärkohtlemiste arv pole võrreldes mullusega eriti muutnud, tänavu oli üheksa kuuga neid kuritegusid 4174, mullu aga 3957.

Tapmiste ja mõrvade arv on tänavu üheksa kuuga võrreldes mullusega märgatavalt langenud. Kui mullu sooritasid kurjategijad jaanuarist septembrini 41 tapmist ja mõrva, siis tänavu 14 võrra vähem ehk 27. Statistika hõlmab ka katsestaadiumisse jäänud süütegusid. Võrreldes eelnevate aastatega on langus veelgi suurem. Nii sooritati tunamullu üheksa kuuga 43, 2012. aastal 59 ning 2011. aastal koguni 72 tapmist ja mõrva

Raskete tervisekahjustuste tekitamise arv on tänavu aga märgatavalt tõusnud. Kui mullu oli neid üheksa kuuga 50, siis nüüd 76. Kasvanud on ka ähvardamiste arv, mida on tänavu üheksa kuuga olnud 571, mullu oli aga 481. Samas aasta esimeses pooles tõusutrendi näidanud vägistamiste arv on üheksa kuu järel pöördunud miinusesse ehk tänavu on toimunud 116 sellist süütegu, mullu samal ajal aga 121.

Veidi on kasvanud ka narkokuriteod. Kui mullu oli üheksa kuuga narkootikumide suures koguses käitlemisi 627, siis tänavu 756. Väikeses koguses käitlemised on aga vähenenud mulluselt 98-lt tänavu 86 juhtumini.{fcomment}

Ilmateenistuse andmeil oli tänavuse oktoobri sajuhulk vaid 15 protsenti keskmisest.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 5,9 kraadi, mis on 0,8 kraadi paljuaastasest keskmisest 6,7 kraadist madalam. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 2. oktoobril Kundas 17,7 ja miinimumiks 29. oktoobril Valgas -8,8 kraadi.

Eesti keskmine sajuhulk oli 11 millimeetrit, mis moodustab paljuaastasest keskmisest 74 millimeetrist vaid 15 protsenti. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 23. oktoobril, Pärnu-Sauga vaatlsjaamas 17 millimeetrit.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 135 tundi, mida on paljuaastasest keskmisest 87 tunnist poolteist korda rohkem.{fcomment}

Tänavu on tulekahjudes elu kaotanud 41 inimest ehk mullusest seitsme võrra enam.

Harjumaal kaotas jaanuarist oktoobrini tulekahjudes elu 11, Löääne-Virumaal seitse, Ida-Virumaal viis, Tartumaal samuti viis, Pärnumaal neli, Põlvamaal kolm, Jõgevamaal kaks ning Valgamaal, Võrumaal Saaremaal ning Viljandimaal üks inimene, selgub päästeameti esialgsest statistikast.

Mullu hukkus kümne kuuga põlengutes 34 inimest, kogu aasta jooksul aga oli 54 tulesurma.

{fcomment}

Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks plusskraade ning kohatisi sademeid.

Esmaspäeva öösel on pilves ilm ja kohati sajab vähest vihma. Puhub läänekaaretuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 8-12 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10, öö hakul saartel ja rannikul kuni 14 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb ning kohati võib vähest vihma sadada. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9 m/s. Sooja on 8-12 kraadi.

Kolmapäeva öösel on peamiselt pilves ilm. Mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub läänekaaretuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 2-7 kraadi. Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati võib vähest vihma sadada. Puhub lääne- ja loodetuul 4-9 m/s. Sooja on 7-11 kraadi.

Neljapäeval jääb Eesti erinevate õhumasside piirialale – Põhja-Eestis sajab kohati vihma, Lõuna-Eestis ei ulatu aga sajuvõimalus üle 25-40 protsendi. Puhub nõrk lääne- ja edelatuul. Sooja on öösel 1-7, päeval 4-9 kraadi.{fcomment}