Eesti läheb ööl vastu pühapäeva üle talveajale ja kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kellaosutid tuleb kell 4 nihutada ühe tunni võrra tagasi. Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega.

Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu EL-is ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

{fcomment}

Turu-uuringute firma GfK tehtud uuringust selgub, et 73 protsenti eestlastest kulutab enda isiklikku aega internetis surfamiseks.

Kõige rohkem kasutavad isiklikku aega veebis surfamiseks leedulased, kellest 78 protsenti sirvib sel ajal veebilehekülgi. Eestlaste ja lätlaste hulgas on see protsent pisut väiksem: vastavalt 73 ja 74 protsenti. Kõigis kolmes Balti riigis vaatab vabal ajal videoid või filme 58 protsenti elanikest.

Ligi pooled eestlased leiavad vaid kaks tundi päevas iseenda jaoks aega. Kõige vähem on vaba aega kahte alaealist last kasvatavatel lapsevanematel. Neist 64 protsenti leiab enda jaoks aega kõigest kaks tundi päevas või isegi vähem. Sarnaselt napib aega ka inimestel, kes on iseenda tööandjad, ettevõtjad, juhid või spetsialistid. Iga viieteistkümnes eestlane tunnistas, et tal on päevas enda jaoks aega vaid pool tundi.

Erinevalt eestlastest ja lätlastest, kellest paljud naudivad vabal ajal toidu valmistamist, meeldib leedulastele lugeda raamatuid, ajakirju ja suhelda sugulastega. 38 protsendile eestlastest meeldib iseendale mõeldud ajal tegeleda hobidega ning 37 protsenti veedaksid seda aega sõpradega või muusikat kuulates.

Turu-uuringute firma GfK viis uuringu läbi tänavu septembris. Uuringus osales 2136 inimest kolmest Balti riigist.{fcomment}

Algava nädala esimeste päevade vihmasaju tõrjub kõrvale Skandinaavia keskosa kohal üha võimsamaks muutuv kõrgrõhuala, mis jõudumööda Soome lahe kohale laieneb.

Ilmateenistuse teatel on esmaspäeva öösel pilves selgimistega ilm ja sajab vihma. Pärast keskööd saju tõenäosus väheneb. Tuul pöördub lõunast läände ja loodesse ning tugevneb 5-12, puhanguti 15 m/s. Saartel ja rannikul on tuule kiirus kuni 20 m/s. Sooja on 4-9 kraadi. Esmaspäeva päeval on muutliku pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Sooja on 7-10 kraadi.

Teisipäeva öösel pilvisus tiheneb ja hommikupoolikul sajab kohati vähest vihma. Puhub läänekaaretuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, rannikul kuni +8 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub loode- ja põhjatuul 5-11, põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 7-11 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub põhjakaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +3 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul 3-9 m/s, saartel pöördub tuul itta ja kagusse 1-5 m/s. Sooja on +3 kuni +6 kraadi.

Neljapäeval kõrgrõhuala tugevneb ja selle mõju suureneb. Ilm on sajuta, puhub mõõdukas või nõrk kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -6, rannikul kohati +3 kraadi. Päeval on sooja 3-7 kraadi.{fcomment}

Eestis tohib karusid küttida oktoobri viimase päevani ja lõppeva nädala seisuga oli jahimeestel laskmata veel viis karu lubatud 51-st.

Augustis alanud hooajal tohivad kütid lasta 51 karu ja kõige rohkem oli selle nädala seisuga lasknud Ida-Virumaa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa jahimehed, selgub keskkonnaameti statistikast. Ida-Virumaa jahimehed on küttinud üheksast lubatud karust üheksa, Harjumaa jahimehed lubatud kaheksast karust seitse ja Lääne-Virumaa jahimehed on enda limiidi ammendanud, ehk lasknud kõik maakonnale lubatud seitse karu.

Esikolmikule järgnevad Jõgeva-, Järva- ja Tartumaa vastavalt kuue, viie ja viie kütitud karuga. Neis maakondades on ka karude küttimise limiit otsas.

Pärnumaa jahimehed on lasknud neljast lubatud karust kolm ja Viljandimaa jahimehed lubatud kolmest karust ühe.

Põlvamaa jahimehed on tabanud lubatud kahest mesikäpast ühe. Lääne- ja Raplamaal on kummaski maakonnas tänavu kütitud üks lubatud karu.

Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaa kütid peavad tänavu karujahist loobuma, sest nende maakondade jahimeestele karude laskmise limiiti eraldatud pole.

Pruunkaru küttimismahu otsustas keskkonnaamet lähtudes keskkonnaagentuuri (KAUR) koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest.

Eelmisel aastal tohtis Eestis küttida 40 pruunkaru, tegelikkuses kütiti neid aga 36.{fcomment}