Järgmise aasta eelarve läbis riigikogus esimese lugemise

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise, muudatusettepanekute tähtajaks sai 4. november.

Istungi juhataja otsustas esimese lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. november kell 17.15.

"See eelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Selle eelarvega soovib valitsus viia ellu koalitsioonilepet," ütles rahandusminister Sven Sester esimese lugemise eel.

Eelarve kulude maht on plaanide kohaselt 8,92 miljardit, tulusid laekub eelnõu kohaselt riigieelarvesse kokku 8,82 miljardi euro eest, mida on 2,4 protsenti enam kui aasta varem. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mille maht kasvab 5 protsenti 6,24 miljardi euroni, selgub riigieelarve eelnõust.

Järgmisel aastal saab maksukoormus olema 33,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on 0,2 protsendipunkti võrra vähem kui 2015. aastal. Tööjõumaksude osakaal langeb 48,8 protsendile, tarbimismaksude osakaal tõuseb 43,8 protsendini ja kapitalimaksude osakaal väheneb 7,4 protsendile.

Sotsiaalmaksulaekumine kasvab 4,8 protsenti 2,51 miljardi ja käibemaksulaekumine 7,4 protsenti 2,01 miljardi euroni. Aktsiisidest saadud tulu kasvab 12,5 protsenti 968,8 miljoni euroni, kusjuures kütuseaktsiisi tulu kasvab 19,9 protsenti 499,7 miljoni euroni, alkoholiaktsiisi tulu 8,8 protsenti 248 miljonini ja tubakaaktsiisi tulu 2,2 protsenti 186 miljonini.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suureneb eelarve kohaselt 1,9 protsenti 329 miljoni euroni. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine aga kahaneb eeldatavasti madalama võrdlusbaasi tõttu 17,2 protsenti 362,4 miljonile eurole. Sel aastal tõstab maksulaekumist muuhulgas Swedbanki erakorraline 400 miljoni euro suurune dividend.

Välistoetused moodustavad eelarvest eelnõu kohaselt 9,2 protsenti ehk 821 miljonit eurot, sellest 98 protsenti moodustab Euroopa Liidu fondide ja programmide toetus.

Eelarve kulude poolel on suurima osakaaluga sotsiaalne kaitse, mis moodustab eelarvest 34,4 protsenti ehk 3,07 miljardit eurot. Tervishoiukulud moodustavad eelarvest 12,5 protsenti ehk 1,12 miljardit eurot, mis tähendab, et sotsiaalvaldkonna kulutused moodustavad eelarvest kokku 46,9 protsenti.

Sõjalise kaitse kulud kasvavad 2,07 protsendini SKP-st ehk 37,1 miljoni euro võrra; lisaks tavapärasele 2 protsendile lisanduvad Eesti kui vastuvõtjariigi kulud liitlaste kohaloleku tugevdamiseks, milleks investeeritakse 11 miljonit eurot. Kokku suunab riik riigikaitsesse 423,8 miljonit eurot.

Riigiasutuste investeeringuteks on planeeritud 488 miljonit eurot, sellest põhivarainvesteeringuid 284 miljonit eurot ja investeeringutoetusi 200 miljonit eurot. Tööjõu- ja majandusamiskulud kasvavad 120 miljoni euro ehk 8,9 protsenti 1,46 miljardi euroni.

Valitsemisalade lõikes kasvab enim ehk 5,1 protsenti sotsiaalministeeriumi eelarve koos sotsiaaltoetustega, mis suureneb 173,2 miljoni euro võrra 3,56 miljardi euroni; osakaal kogueelarvest suureneb 2 protsendipunkti võrra 41,8 protsendini.

Kokku 23,8 protsenti ehk 150,2 miljoni euro võrra suureneb rahandusministeeriumi eelarve, moodustades kokku 781,4 miljonit eurot. Sel aastal ühendati rahandusministeeriumiga siseministeeriumi regionaalvaldkond; siseministeeriumi eelarve kahaneb 18,5 protsenti ehk 84,6 miljoni võrra 373,1 miljonile.

Suhteliselt enim ehk 47 protsenti kahaneb keskkonnaministeeriumi eelarve, mis väheneb 102,2 miljoni euro võrra 115 miljonile eurole. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kasvab 11,9 protsenti ehk 70,3 miljoni võrra 663,4 miljonini.{fcomment}