Valitsus broneerib järgmise aasta eelarves oma reservist 3,92 miljonit eurot pagulaste vastuvõtuga seotud kuludeks, teatas rahandusministeerium.

"Vabariigi valitsuse reservis on eri ministeeriumide peale kokku broneeritud 3,92 miljonit eurot," ütles rahandusministeeriumi esindaja Ott Heinapuu neljapäeval BNS-ile.

Eestist rahvusvahelise kaitse saanud inimeste vastuvõtuga tegelevad peamiselt siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Eesti on lubanud järgmise kahe aasta jooksul vastu võtta umbes 550 pagulast.

"Kui suur kulu reaalselt eri ministeeriumidel tegelikult tuleb, seda ma täna praegu öelda ei oska, sest see sõltub konkreetsetest inimestest, konkreetsetest toimingutest ja teenustest, mida nad vajavad," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes kolmapäeval riigikogu infotunnis teemat kommenteerides.

Lisaks Eesti riigieelarvele kavandatakse pagulastega seotud kulude katteks välisrahastust kogusummas ligikaudu 3,68 miljonit eurot, märkis Heinapuu.

Euroopa Komisjon on lubanud maksta EL-i eelarvest iga Kreekast ja Itaaliast teistesse EL-i riikidesse ümberpaigutatava pagulase kohta vastuvõtvale riigile 6000 eurot ning väljastpoolt EL-i ümberasustatavate eest 10 000 eurot inimese kohta.{fcomment}

Toidupanga 16. ja 17. oktoobril toimunud toidukogumispäevadega annetati üle Eesti kokku 29 730 kilogrammi toidukaupu.

„Oleme väga tänulikud kõigile headele inimestele, kes ei pidanud paljuks oma kohalikku toidupanka toetada,“ ütles Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. „Lisaks kuulub meie eriline tänu kõikidele nendele vabatatlikele ja vabatahtlike meeskondadele, kes tulid appi toidukogumispäevi läbi viima. Oma isikliku aja annetamine on meile suurim kingitus kõigi nende umbes 500 inimese poolt," rõhutas Hendrikson.

Kokku osales 38 kauplust 19 linnas.

Võrus annetati ligi 900 kilo toiduaineid.

Koguseliselt on olnud toidukogumispäevade tulemus varasemalt suurem vaid korra – 2014. aasta jõulude eel, mil tulemuseks oli 63 608 ühikut, mis on umbes 35 000 kilogrammi. „Meie igapäevases töös arvestame kaupu kilodes. Kui varem arvestasime toidukogumispäevade annetusi erandkorras ühikutes, sest nõnda oli vabatahtlikel veidi lihtsam, siis sellest aastast oleme ka toidukogumiste tulemuste arvestamisel üle minemas kilo-arvestusele,“ kommenteeris numbreid Hendrikson.

Kaubagruppide osas troonivad esikohal tavapäraselt kuivained, konservid ja purgitoidud, pasta ning maiustused. Siin-seal poetatakse siiski toidupanga kogumiskärudesse jätkuvalt ka värsket kaupa, sel korral kokku üle Eesti 400 kilogrammi. Toidupangad tuletavad lahketele annetajatele meelde, et on lihtsam kaupa transportida, kui meile pakutakse „kõlblik kuni“-tüüpi ehk kauemsäilivaid tooteid. Samas leiab siiski annetuskärudest ka võid, mune, vorsti-juustu ning aed- ja puuvilju. Sel korral oli isegi pakk pelmeene. "Sellise kauba toimetame küll kiiresti külma, kuid see vajab eraldi hoolt," märkis Hendrikson.

Toidukogumispäevade näol on tegemist Eesti toidupankade töös erandliku aktsiooniga, mille kestel pakutakse just eraisikutele võimalus kohaliku toidupanga tööd toetada. Igapäevaselt teevad toidupangad tööd selle nimel, et päästa äraviskamisest võimalikult palju head toidukaupa – koostööd tehakse kaupluste, hulgiettevõtete, toidutootjate ja talumeestega.

Sellel aastal toimub kolm toidukogumisaktsiooni, mil poodide külastajad saavad kohalike vaesuses elavate perede jaoks toidukaupa osta. Toidupanga vabatahtlikud jagavad kauplustes infot ning aitavad kauba kokku koguda. Seejärel transporditakse see kohaliku toidupanga lattu ja jagatakse sealt lähinädalate jooksul regulaarse toiduabi koostises laiali.

Abi vajavad lastega pered on välja valitud kohalike sotsiaalosakondade poolt, sest heategevusorganisatsioonidel puudub endil ülevaatlik info abi vajavate inimeste kohta.{fcomment}

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise maksuseaduste muutmise eelnõu, mille järgi lükkuksid kütuse aktsiisitõusud planeeritud 1. jaanuarilt 1. veebruarile.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus.

Eelnõu eesmärk on suurendada järgmisel aastal riigi maksutulusid.{fcomment}

Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatus otsustab kandidaadi eelistuse erakonna esimeheks novembri alguses, praegu arutavad kandidaate piirkonna osakonnad, kellest Räpina osakond on juba öelnud, et eelistab esimehena Kadri Simsonit.

"5. novembril on piirkonna juhatuse koosolek, praegu selgitavad osakonnad eelistusi," ütles kolmapäeval BNS-ile Põlvamaa piirkonna esimees Tarmo Tamm. "Tean meeleolusid, aga poleks aus, kui käin eelnevalt välja otsuse, mis peaks formeeruma juhatuses."

Tamm ei soovinud Põlvamaa keskerakondlaste juhieelistuste üle ka spekuleerida. "Võin arvata, aga ei saa ju öelda. Arvan, et sünnib tark otsus, selles ma ei kahtle. Tark otsus just tuleviku mõttes," lausus Tamm.

Ta keeldus nimetamast ka isiklikku eelistust. "Kuna tegu on isikuvalimisega, siis see rikuks isikuvalimise mõtet ja siis poleks see enam salajane valimine. Võib-olla tuleb veel paar kandidaati juurde," lausus Tamm.

Põlvamaal asuv Räpina osakond teatas möödunud reedel, et eelistab Keskerakonna esimehena näha praegust aseesimeest Kadrin Simsonit. "Piirkonna juhatuse otsus formuleerub selle põhjal kuidas osakonnad on otsustanud. Räpina tegi oma ettepaneku ära, teised ütlevad nüüd lähima kahe nädala jooksul ja siis tuleb maakonna otsus," sõnas Tamm.

Keskerakonna kongress valib parteile esimehe 29. novembril, kandideerivad praegune liider Edgar Savisaar ja erakonna aseesimees Kadri Simson.{fcomment}