EESTI UUDISED BNS

Eesti tugevdab Pariisi terrorirünnakute tõttu piiridel valvet

Hanno Pevkur  Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Siseminister Hanno Pevkur, kaitsepolitsei (kapo) peadirektor Arnold Sinisalu ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaher leppisid laupäeval toimunud kohtumisel kokku, et seoses terrorirünnakute tõttu Pariisis tugevdatakse valvet Eesti maismaa-, vee- ja õhupiiril.

"Terrorirünnak Pariisis mõjutab inimeste turvatunnet kindlasti kogu Euroopas. Tugevdame nii lennujaamas, sadamas kui maismaa piiripunktides inimeste kontrolli, samuti oleme tihedas kontaktis oma partneritega, et olukorda üle-euroopaliselt monitoorida," vahendas siseministeerium BNS-ile Pevkuri sõnu.

Vaheri sõnul antakse patrullidele täiendavat varustust, sealhulgas relvastust. "Oleme kõrgendatud tähelepanu alla võtnud ka lähiajal toimuvad avalikud üritused," ütles Vaher.

Sinisalu ütles, et hommikust peale on ametil tihe suhtlus Euroopa partneritega ja kogutud maksimaalselt infot Pariisis toimunust. "Mõistetavalt on Prantsusmaa kolleegidel praegu väga keeruline olukord ja lisainfot täieneb pidevalt. Hetkel ei ole ohutase Eestis muutunud, aga hoiame olukorral aktiivselt silma peal ja vajadusel reageerime kiiresti," sõnas Sinisalu.  

Täiendava kaitse alla on juba võetud Prantsuse suursaatkond.{fcomment}

Esimesed pagulased Itaaliast ei pruugi detsembriks Eestisse jõuda

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Eesti valmisolek tuua esimesed pagulased Itaaliast Eestisse juba detsembriks ei pruugi teoks saada, kuna vajalike protseduuridega ei jõuta valmis.

"Eesti on edastanud Itaalia võimudele oma profiili-eelistused pagulaste osas, keda me sooviks vastu võtta," ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Uku Tampere neljapäeval BNS-ile.

Samas tunnistas Roomas töötav Eesti rände sideohvitser Priit Põdra BNS-ile, et pole kindel, kas enne aasta lõppu jõutakse menetlustega sinnamaale, et esimesed pagulaste perekonnad Eestisse tuua. "Veel on vara prognoosida, ma ei oska öelda, kas jõuab detsembriks valmis," ütles Põdra neljapäeval BNS-ile.

Eesti saabuvate pagulaste lõpliku väljavalimisega hakkab tegelema ametnike grupp, mis seni pole veel Itaaliasse sõitnudki.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles oktoobris BNS-ile, et sotsiaalministeeriumi, politsei ja kaitsepolitsei ametnikest moodustatav ekspertide grupp, kes hakkab tegelema Eestisse saabuvate pagulaste valikuga, sõidab Itaaliasse vajadusel novembri jooksul.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles oktoobri algul, et Eesti on valmis esimesed pagulaspered Eestis vastu võtma veel sel aastal.

Eesti on vastavalt Euroopa Liidus kokku lepitud plaanile nõustunud kahe aasta jooksul Itaaliast ja Kreekast vastu võtma umbes 550 sinna Aafrikast ja Lähis-Idast saabunud põgenikku, kellel on õigus rahvusvahelisele kaitsele.{fcomment}

Hingamisteede viiruste tõttu vajas arstiabi ligi 2900 inimest

Pilt on illustratiivne FOTO: VTTerviseameti andmeil vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu möödunud nädalal arstiabi kokku ligi 2900 inimest.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 2891 inimest, neist 49 protsenti olid lapsed. Haigestumine püsib stabiilsena või viimasel nädalal isegi väikeses langustrendis, intensiivsus ei ole ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. 

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal 74 korral, neist viirustega olid seotud vaid 48 protsendi.  Ülejäänud 52 protsendil juhtudest põhjustasid haigestumisi erinevad mikroorganismid. Alatüpeeriti ka esimene A-gripiviirus.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 219,7. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes olulisi erinevusi ei ole. Vanusrühmade järgi haigestuvad enim kuni 5-aastased lapsed.

Grippi ja gripilaadsete haiguste haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata, registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte.  

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata, üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud registreeritakse enamikes riikides, ka Eestis.

Praegu on viimane aeg end gripi vastu vaktsineerida. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või need kes põevad kroonilisi haigusi.

Vaktsineerimisi on võimalik teha perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes ning erapraksistes. Vaktsineerimine on tasuline. Immuniseerimiskava väline vaktsineerimine toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.{fcomment}

Ilmateenistus lubab lähipäeviks lörtsi- ja lumesadu

FOTO: VTIlmateenistuse andmeil sajab lähipäevil vihma ja lörtsi, pühapäeval ja esmaspäeval võib tulla ka lund.

Pühapäeva öösel tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, Ida-Eestis ka lörtsi. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s ja õhutemperatuur on 0 kuni +6 kraadi. Päeval tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, Ida-Eestis ka lörtsi. Tuul pöördub põhjakaarde ja puhub 1-7 m/s ning sooja tuleb 1-7 kraadi.

Esmaspäeva öösel tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lörtsi või lund, rannikul ka vihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s ja õhutemperatuur on -4 kuni +2 kraadi. Päeval tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lörtsi või lund, rannikul ka vihma. Puhub muutliku suunaga tuul, õhtul pöördub tuul kagusse puhudes 1-7 m/s ja õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.

Teisipäeva öösel tuleb pilves selgimistega ilm, hommikul hakkab saartel vihma sadama. Kagutuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s ning õhutemperatuur on -2 kuni +2, saartel tuleb kuni kuus kraadi sooja. Päeval tuleb pilves ilm, lörtsi- ja vihmasadu levib üle Eesti läänest itta ja Ida-Eestis võib sadada ka lund. Puhub kagutuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul pöördub tuul saartel edelasse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0 kuni +3 kraadi, saartel tuleb kuni seitse kraadi sooja.{fcomment}

Jahimehed on tänavu küttinud üle 15 300 metssea

Võrumaa Jahimeeste Seltsi juhatus

Jahimehed olid novembri alguseks küttinud 15 361 metssiga, mis on üle poole keskkonnaameti määratud tänavusest sigade küttimise kohustuslikust limiidist.

Lisaks küttimisele on jahimehed selle aasta viimase kaheksa kuu jooksul matnud ligi 1000 metsas surnud metssiga ja hukanud kuus metssiga, selgub keskkonnaameti statistikast.

Kõige rohkem sigu - 2836 - on tänavu kütitud Saaremaal, kus kohalikud jahimehed peavad laskma 3401 siga. Järgnevad Läänemaa jahimehed 1421 ja Raplamaa jahimehed 1361 kütitud metsseaga. Läänemaa ja Raplamaa jahimeeste küttimiskohustus on tänavu vastavalt 2400 ja 2700 metssiga.

Kõige tagasihoidlikumalt on tänavu metssigu küttinud Võrumaa jahimehed, kes kohustuslikust 1400 seast on lasknud 460 looma ehk täitnud plaanist 40 protsenti.

Metssigade suurearvuline küttimine on sigade Aafrika katku vastu võitlemise üks meede. Küttimise käigus peavad jahimehed jälgima, et noorloomade osakaal kütitavate isendite seas oleks 60 protsenti ning emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas samuti 60 protsenti.

Kokku peavad jahimehed tänavu küttima 29 608 metssiga ja selleks on aega järgmise aasta 31. märtsini.{fcomment}

Politsei lõpetab Võrust kadunud Markkuse aktiivsed otsingud

FOTO: POLITSEI

Politsei kontrollib Võrus oktoobri lõpus kadunud 17-aastast Markkust otsides nädalavahetusel sihtotsingutega üle veel mõned kohad ja laseb tuukritel paar veekogu läbi vaadata ning lõpetab seejärel aktiivsed otsingud.

"Otsimispiirkond hakkab ikka nüüd täiesti otsa saama," ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel neljapäeval BNS-ile. "Nädalavahetusel kontrollitakse mõned kohad veel üle ja siis kaalume paari veekogu uurimiseks tuukrite kaasamist, aga varsti tekib olukord, kus meil pole enam kuskilt otsida."

Markkus jäi kadunuks 24. oktoobri öösel pool tundi pärast südaööd, kui ta väitis telefonitsi end olevat Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures. Politsei tuvastas linna ja erinevate asutuste turvakaamera salvestustelt noormehe liikumise. Seni viimane teadaolev kinnitus noormehe liikumisest on samal öösel kella 1.09 ajal, kui ta jäi Koidula tänaval Club Tartu juures turvakaamera vaatevälja.

Peiteli sõnul lõpetab politsei Markkuse aktiivsed otsingud, kuid passiivsed otsingud jätkuvad. "See tähendab, et kui tuleb uut teavet, mida kontrollida, siis me teeme seda," selgitas ta. "Aga selline politseijõudude hoidmine pikalt selle kaasuse juures pole enam otstarbekas. Jagaksime ressurssi sinna, kus me saame reaalselt inimesi aidata."

Pressiesindaja sõnul pole praegu esiteks põhjust arvata, et Markkus oleks langenud kuriteo ohvriks ja teiseks on möödas kriitilised 72 tundi ja kui ka on juhtunud õnnetus, siis inimest päästa enam ei saa.

Politsei jätkab teabe kogumist eesmärgiga leida veel täiendavaid tunnistajaid, kes võinuks näha Markkust linnast välja liikumas. Ka kontrollitakse võimalust, et keegi võis noormehele pakkuda sõiduks küüti.

Kõigil, kel on teavet Markkuse võimalikust liikumissuunast pärast 24. oktoobrit kell 1.09, kui noormees möödus Koidula tänaval maja number 16a-st või omavad muud infot, mis aitaks selgitada tema kadumise asjaolusid, palutakse sellest teatada Võru politseile telefonil 786 8248 või e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD