Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest, nendest 90 protsenti põeb teist tüüpi diabeeti, mille algstaadiumis ei esine sellele haigusele iseloomulikke sümptomeid.
Pooled diabeedihaiged ei tea oma haigusest, sest teist tüüpi diabeedi puhul ei esine haiguse alguses iseloomulikke sümptomeid, teatas kolmapäeval BNS-ile Eesti Diabeediliit.
Teist tüüpi diabeedi peamised tekkepõhjused on seotud ebatervislike eluviisidega - valede söömisharjumustega, vähese füüsilise aktiivsusega või kõhupiirkonna rasvumisega. Teist tüüpi diabeeti haigestumise riski esimesed näitajad on kõrgenenud veresuhkru tase ja suurenenud vööümbermõõt. Kui vööümbermõõt on üle 88 sentimeetri naistel või üle 102 sentimeetri meestel, siis on suurenenud risk haigestuda teist tüüpi diabeeti.
Veresuhkru taset peaks mõõtma kõik üle 40. aastased tüsedad inimesed. Samuti need, kellel on kõrge vererõhk või kõrge kolesterool ning kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib viia haigusteni, mis mõjutavad südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve ning on kõrgem risk infektsioonide tekkeks.{fcomment}