Septembris maksis elekter Eestis vähem kui Soomes

September oli Eesti elektrituru piirkonna jaoks üsna haruldane – esimest korda kahe aasta jooksul kujunes Eesti turupiirkonna keskmine hind 0,16 protsenti odavamaks kui Soome turu hind.

Kui Soome hinnaks sai septembris keskmiselt 31,75 eurot megavatt-tunni kohta, siis Eestis maksis megavatt-tund keskmiselt 31,70 eurot. Võrreldes augustiga tõusis Soome hind septembris 31,12 eurolt megavatt-tunni eest 2 protsenti ja Eesti hind augusti 31,20 eurolt megavatt-tunni eest 1,6 protsenti, selgub Eesti Energia septembri elektrituru ülevaatest.

Septembri vältel tekkis Eesti ja Soome vahelistes ülekandekaablites puudujääk vaid neljal tunnil – 3. septembri hommikul ning lõunal, mil ülekandevõimsus Eestist Soome oli Eesti poolel planeeritud hoolduse tõttu täielikult kinni keeratud. Nendel tundidel kujunes Soome hind Eesti hinnast kallimaks ning ülekandevõimsuse puudumise tõttu ei olnud turul võimalik kahe piirkonna hindu ühtlustada.

Ülekandevõimsuse olemasolust sõltumata tekkis hinnaerinevus Eesti ja Soome vahel ka 29. septembri õhtupooliku kahel tunnil, millest ühel oli odavam Eesti hind ning teisel Soome hind. Nende viie tunni tõttu kujunes Eesti hind septembris Soome hinnast odavamaks. Septembrikuu ülejäänud 714 tunnil olid hinnad Eesti ja Soome piirkondade vahel ühtsed.

Läti ja Leedu ühtsel elektriturul tulid hinnad tänavuse aasta kõrgeimalt tasemelt mõnevõrra allapoole ning septembrikuu keskmiseks kujunes mõlemas turupiirkonnas 44,30 eurot megavatt-tunnist. Seega langesid hinnad nii Lätis kui ka Leedus võrreldes augustiga 4,5 protsenti. Läti ja Leedu turg jääb ikka Nord Pool Spoti piirkonna kalleimaks – septembris oli see enam kui kaks korda kallim Rootsi ning ligi neli korda kallim Norra odavaimast turupiirkonnast.

Nii Lätit kui ka Leedut iseloomustab endiselt elektritootmise puudujääk ja piiratud ligipääs Skandinaavias toodetud odavale tuuma- ja hüdroenergiale. Olukord peaks paranema selle aasta lõpus, mil valmivad ülekandekaablid NordBalt ning LitPol Link, mis ühendavad Leedu vastavalt Rootsi ja Poola turgudega.

Põhjamaade elektriturul domineerib endiselt elektrienergia ülejääk, mille on tekitanud hüdroreservuaaride väga head tasemed, eriti Norras. 95 protsenti Norras toodetud elektrienergiast pärineb hüdroelektrijaamadest, mille veetasemed on tänavu jõudnud viimase ligi 20 aasta rekorditeni. Põhjamaades oli septembri lõpus reservuaarides kokku 111 teravatt-tundi potentsiaalset elektrienergiat ehk ligi 20 teravatt-tundi enam kui eelmise aasta samal perioodil. Võrdluseks: 20 teravatt-tunni elektri tarbimiseks kuluks Eestil natuke alla kolme aasta, 2,2-gigavatisel tuumaelektrijaamal kuluks aga sama koguse tootmiseks umbes aasta jagu täisvõimsusel tööd.

Madalad elektrihinnad on sundinud mitut Euroopa elektritootjat elektrijaamu sulgema. Näiteks teatas Saksamaa energiafirma E.ON, et sulgeb nende enamikomanduses oleva ja Rootsis asuva Oskarshamni tuumajaama kaks reaktorit. Samuti andis Rootsi riiklik energiafirma Vattenfall teada, et samadel asjaoludel lõpetavad töö Ringhalsi tuumajaama kaks reaktorit.

{fcomment}