EESTI UUDISED BNS

Uuring: üheksa suitsetajat kümnest soovib tubakast loobuda

FOTO: VTTervise Arengu Instituudi (TAI) ja sotsiaalministeeriumi tellitud viimasest tubakateemalisest uuringust selgus, et üheksa suitsetajat kümnest mõtleb suitsetamisest loobumisele ning kaheksa on selleks teinud otsustava sammu.

Uuringu tulemused näitavad, et tubakast loobumise peamised põhjused on enda või lähedase tervise halvenemine või olulised muutused elus, näiteks lapse sünd, teatas TAI reedel BNS-ile.

TAI eksperdi Tiiu Härmi sõnul oli uuringu eesmärk selgitada välja eestlaste suitsetamisharjumused, nende teadmised selle harjumuse mõjudest tervisele ning peamised motivatsioonid loobumiseks. "Uuringu tulemustest on näha, et eestlased mõtlevad nii enda kui oma lähedaste tervisele ning teevad olulisi samme, et saada päriselt tubakavabaks," lausus Härm.

Uuringust selgus, et mure enda või teiste tervise pärast on üks peamisi põhjuseid suitsetamisest loobumiseks - 57 protsenti suitsetajatest peab oluliseks põhjuseks enda tervise halvenemist, 38 protsenti enda tubaka tarvitamise kahjulikku mõju lähedaste tervisele ning koguni 34 protsenti ei soovi kahjustada teiste mittesuitsetajate tervist.

Teiseks peamiseks motivaatoriks peetakse olulist muutust elus, näiteks lapse sündi või uue elukaaslase leidmist – see oli väga oluline 54 protsendile suitsetajatest. „Paljud hakkavad enne lapse sündi mõtlema sellele, kuidas mõjutab lapse tervist see, kui laps peab kasvama tubakast saastatud keskkonnas. Samuti on oluline mõelda, milliseks eeskujuks on lapsele suitsetavad vanemad. Uuringud näitavad, et suitsetavate vanemate laps hakkab suurema tõenäosusega  hiljem tubakat tarvitama,“ rääkis Härm. 

Teised põhjused tubakast loobumiseks on tubakatoodete üha kasvav hind, mis on oluline 36 protsendile suitsetajatest, ning mõistmine, et tubakatarvitamine ei sobitu enam elustiiliga, mis on oluline 35 protsendile suitsetajatest.

Uuringust selgus, et 87 protsenti suitsetajatest on mõelnud loobumisele ning 78 protsenti on selleks juba vastavad sammud teinud. Kuid loobumine ei pruugi alati esimesel katsel õnnestuda - 60 protsenti suitsetajatest on teinud korduvaid katseid loobumiseks. "Suitsetamist loetakse sõltuvushaiguseks, mida põhjustab tugevatoimeline sõltuvusaine nikotiin. Sõltuvus kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Oluline on, et inimene leiaks enda jaoks olulised põhjused loobumiseks ning julgeks teha selle otsustava sammu," lausus Härm.

Levinumad abivahendid suitsetamisest loobumiseks on nikotiinisisaldusega plaastrid ja närimiskumm, mida on kasutanud kolmandik suitsetajatest. 26 protsenti suitsetajatest on kasutanud muid abivahendeid nagu nõelravi, antidepressandid vms või loobunud ilma täiendavate abivahenditeta. Sageli nimetati ka e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina.

"Pakume üle Eesti tasuta nõustamist, mis suurendab mitmeid kordi tõenäosust, et loobumine on edukas. Tubakast loobumise nõustaja oskab jagada toimivaid ja personaalseid juhiseid ning anda nõu, milliseid täiendavaid abivahendeid loobumisel kasutada," rääkis Härm. "E-sigarette reklaamitakse kui vahendit suitsetamisest loobumiseks, kuid seda ei saa ma soovitada. Lisaks sellele, et e-sigareti tarvitamisel imiteerib inimene tavasigareti suitsetamist, tõmbab ta organismi nii sõltuvust tekitavat nikotiini kui ka teisi mürgiseid aineid. Seega tavasigaretilt e-sigaretile üle minnes ei muutu suitsetamisrutiin, muutub vaid nikotiini omandamise vahend."

Uuringu "Suitsetamine ning sellealased hoiakud" viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales tuhat inimest vanuses 15-74 aastat.

TAI korraldab tubakavastast teavituskampaaniat, mis räägib tubaka tarvitamise mõjudest tervisele ning antakse konkreetseid juhiseid efektiivseks loobumiseks.  Loobumisvõimaluste kohta leiab infot.{fcomment}

Keskmisele pagulasperele kulub kuni 25 000 eurot aastas

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Keskmisele neljaliikmelise pagulasperele kulub riigil kuni 25 000 eurot aastas, sellele lisanduvad kulud tõlketeenusele, keeleõppele ja tugiisikule.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles neljapäeval ajakirjanikele, et esimesed pagulaspered võiksid Eestisse jõuda veel käesoleval aastal ning detsembriks võiks Eestisse jõuda 5-6 perekonda.

Kuuse sõnul kulub hinnanguliselt ühele pagulasperele, mis koosneb kahest täiskasvanust ja kahest lapsest, kuni 25 000 eurot aastas. Suurema osa sellest kulust moodustavad toetused eluasemele, sealhulgas kommunaalkuludele ja elamispinna üürimisele.

Ta toonitas, et 25 000 eurot on maksimaalne summa, mida pagulasperel on võimalik sotsiaaltoetustena saada. Samas lisanduvad sellele summale kulud näiteks tõlketeenusele, tugiisikule, keeleõppele ja nii edasi.

Kuuse sõnul kaetakse umbes kolmveerand pagulaste vastuvõtmisega seotud kuludest välisvahenditest.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja täpsustas, et järgmisel aastal kehtima hakkavate toetusmäärade kohaselt saab ilma sissetulekuta kahe täiskasvanu ja kahe lapsega perekond kuus lapsetoetus 100 eurot, toimetulekutoetust toimetulekupiiri katmiseks 394 eurot ning vajaduspõhist peretoetust 90 eurot. Sellele lisanduvad kulud eluruumi kulude katmiseks toimetulekutoetuse raames, mis sõltub eluruumi suurusest ning omavalitsuse piirmääradest.

"Selliseid toetused kehtivad kõigile Eesti kodanikele ning Eestis alaliselt elavatele inimesed. Kõik peale lapsetoetuse on vajaduspõhised toetused. Sissetuleku saamise korral vähendatakse või lõpetatakse toimetulekutoetuse maksmine," lisas pressiesindaja.

{fcomment}

Ilmateenistus lubab reedeks lumesadu

FOTO: VTIlmateenistuse andmetel sajab ööl vastu reedet Ida-Eestis lund.

Ööl vastu reedet on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma või lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Puhub põhjakaare tuul 3-9, Kirde-Eestis puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -7, rannikul paiguti kuni +5 kraadi.  Päeval tuleb pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lörtsi või vihma, mandril ka lund. Puhub põhjakaare tuul 4-9, Kirde-Eestis puhanguti 13 m/s. Sooja on 3-7 kraadi.

Peipsi järvel puhub öösel ja päeval põhja- ja loodetuul 5-8, puhanguti 11 m/s. Laine kõrgus on 0,7-1 meetrit. Ajuti sajab vihma ja lörtsi, hommikul ka lund. Nähtavus on mõõdukas ja külma on 1-4 kraadi. Päeval sajab ajuti vihma ja lörtsi ning nähtavus on mõõdukas. Sooja on 3-6 kraadi.

{fcomment}

Kasutatud autode müüjad pöördusid õiguskantsleri poole

FOTO: VTLõuna-Eesti kasutatud autode müüjad saatsid õiguskantslerile avalduse, milles paluvad kontrollida, kas juba jõustunud, kuid mitte veel kehtiv krediidiandjate ja -vahendajate seadus on kooskõlas põhiseadusega, kirjutab Äripäev.

Ettevõtjate hinnangul ei toeta see seadus vaba ettevõtlust ja suretab väikesed ning keskmised maal tegutsevad ettevõtted välja. Seadus kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt ning takistab majandus- ja kutsetegevust, väidavad automüüjad.

Järgmise aasta 21. märtsist kehtima hakkav seadus sätestab, et praegu järelmaksu pakkuv automüüja ei tohi enam autosid järelmaksuga müüa, kui ta pole selleks eraldi finantsinspektsiooni luba taotlenud. Automüüja ei tohi ka enne seadust sõlmitud järelmaksulepingute eest tasu võtta.

Kasutatud autode müüja Raidsaare OÜ omaniku Hannes Mikelsaare hinnangul ei too uus seadus kasutatud autode müüjale midagi head. "Reeglina ei ole inimestel kasutatud autot või paati ostes võimalik kogu raha kohe välja käia," ütles Mikelsaar. Ta lisas, et liisingu- ja rahastusfirmade abi kasutamine on põhjendamatult palju kulukam, sest kaasnevad lepingutasud, intressid ja ostja peab tellima ka hindamisakti.

Mikelsaare sõnul üritatakse uue seadusega lahendada probleemi või puudusi, mida ei eksisteeri. Juba kehtiva seaduse alusel peab sõidukimüüja andma oma kaubale garantii ning samuti krediteerib müüja klienti. Klient aga ei pea tegema täiendavaid kulutusi krediidi saamiseks, selgitas Mikelsaar.

VM Motors OÜ omanik Varmo Vaher rõhutas, et kasutatud autode müüjad ei anna inimestele laenu ehk raha. "Meie käest ostetakse auto. Inimesed on tulnud ja võtnud meie käest järelmaksu näiteks sellepärast, et talle ei anta pangast laenu, kuna ta töötab teises riigis," nentis ta.

Kasutatud autode müüjad ütlesid, et nad pakuvad klientidele järelmaksuvõimalust seetõttu, et vanemate kasutatud autode ostuks on keeruline liisingut saada. Pangad soosivad pigem uuemate autode ostmist, mis ei ole vanemad kui kuus aastat.

Vaheri sõnul on tal kui automüüjal pärast seaduse jõustumist kõige lihtsam lahendus auto enda nimele kirjutada ning see siis edasi kliendile müüa. "Eesti riik soosib selliseid tehinguid, mida tegelikult teha ei taha. Kasutatud autode äri on läinud väga keeruliseks," ütles Vaher.

Delfi Grupp OÜ üks omanikest Toomas Tiisler ütles, et 21. märtsist nõutav tegevusluba muudab olukorra firmale päris keeruliseks. Tegevusluba Tiisler oma firmale finantsinspektsioonist taotlenud ei ole. Ta nentis, et tegevusloa taotlemiseks vajalikke tingimusi ei ole lihtsalt võimalik täita.

Paari suurema krediidiandjaga on Delfi Grupp juba koostöölepingud sõlminud. Ta lisas, et ega automüügifirma ei sunni kedagi järelmaksu kasutama, see on vaba valik ja ligi pooled klientidest on tahtnud seda kasutada.

Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Kaido Künnapas selgitas, et kui järelmaksu andja ei ole saanud finantsinspektsioonist tegevusluba, ei tohi ta alates 21. märtsist võtta vastu ka varem sõlmitud järelmaksulepingute osamakseid. See on ka üks põhjus, miks Lõuna-Eesti kasutatud autode müüjad õiguskantsleri poole pöördusid, märkis ta.

Seaduse eesmärk oli korrastada finantsteenuste turgu, kaitsta tarbijaid ja soodustada konkurentsi tarbijakrediidi turul, põhjendas uue seaduse vajalikkust Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

Holsmeri sõnul allutatakse eraisikutele krediiti pakkuvate ettevõtete tegevus finantsinspektsiooni järelevalvele. "Krediidiandja peab veenduma tarbija võimekuses oma kohustusi täita," ütles Holsmer.{fcomment}

Riik tahab keelata alkoholimüügi tanklates

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Riik plaanib karmistada alkoholimüüki ja keelata alkoholimüük tanklates, kütusemüüja hinnangul see otsus alkoholitarbimist Eestis tegelikult ei vähenda, kirjutab Postimees.

"Aastaid on räägitud, et alkohol ja auto juhtimine ei käi kokku, samas on tanklad tõsised müügikohad," rääkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kolmapäeval Rimi poeketi korraldatud alkoholiteemalisel ümarlaual.

Ministri sõnul tuleb seetõttu tanklatest alkohol välja viia, sest tanklate põhitegevus on tankimine, mitte alkoholi müük, ja sellest loogikast eelnõu koostades ka lähtutakse.

"Loomulikult on igal riigil õigus ja kohustus tegelda üldise alkoholipoliitika kujundamisega, kuid on ekslik arvata, et tanklapoodides müüdav alkoholikogus on suur ning alkoholi müügi lõpetamine tanklates on efektiivne ja oluliselt alkoholi tarbimist vähendav meede," ütles Statoili Fuel & Retail Eesti kaubandusdirektori kt Diana Veigel.

Tema sõnul ostetakse tanklatest alkoholi suhteliselt harva ning kui, siis eelkõige lahjat alkoholi ja väikestes kogustes.

Veigeli sõnul on praegused tanklad oma iseloomult sisuliselt poed ega erine mitte millegi poolest mistahes teisest jaekaubandusettevõttest. "Meile kehtivad kõik samad piirangud kui teistele jaekaupmeestele," rõhutas ta.

Veigel toonitas, et kui selline piirang seada, siis peab see olema kõigi alkoholi jaemüüjate suhtes ühetaoline. "Praeguse plaani järgi suunatakse tarbijad aga ühest müügikanalist ja müügikohast lihtsalt teise. Seega tanklates alkoholi müügi piiramine ei avalda olulist mõju tarbimisele ning pigem tekitab ebavõrdset konkurentsi," oli ta veendunud.

Tsahkna sõnul kavatseb riik hakata senisest enam võitlema noortele alkoholi müümise vastu. Ministri sõnul vastutab sellisel juhul ennekõike müüja ja seetõttu on kavas kehtestada poodidele karmid sanktsioonid.

"Võetakse ära alkoholimüügi litsents või määratakse sellised trahvid, mis võtavad supermarketid ohkama, sest on nii suured," lubas Tsahkna. Ta tõdes, et praegu on seda veel raske teha, sest kehtivate seaduste järgi on raske saada nii-öelda kohtukõlblikke tõendeid selle kohta, et alaealisele müüdi alkoholi.

"Täna tundub, et seda, mida aastaid on räägitud, suudab valitsus ära teha," sõnas Tsahkna.{fcomment}

Riigiasutused heiskavad neljapäeval ettevõtja auks riigilipu

FOTO: VTEestis peetakse neljapäeval ettevõtjapäeva ja sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigiasutused.

Ettevõtlikke inimesi ja ettevõtteid võivad tervitada Eesti lipu heiskamisega ka kõik teised, teatas kolmapäeval BNS-ile riigikantselei. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

5.-11. oktoobrini peetaval ettevõtlusnädal toimub üritus pealkirjaga "Nutikas ettevõtlus", mille raames on üle Eesti ligikaudu 200 seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja palju muud. Ettevõtjapäeval toimub Eesti parimate ettevõtete auhinnagala.

{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD