Eile tutvusid siseminister Hanno Pevkur ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher Võrumaal Võmmorski külas valmiva Piusa piirivalvekordoni hoone ehitustöödega ja said ehitajalt kinnituse, et Eesti maismaapiiri üks tugipunkte valmib tähtaegselt järgmise aasta aprillis.

Piusa piirivalvekordoni rajamine läheb kokku maksma ligikaudu 4,6 miljonit eurot. Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril.

{fcomment}

Tänavu üheksa kuuga on liiklusõnnetustes hukkunud 50 inimest ehk kuue võrra mullusest vähem.

Üle Eesti on selle aasta üheksa kuuga toimunud 1033 inimkannatanutega liiklusõnnetust, neis on hukkunud 50 inimest, kellest 12 olid kergliiklejad ja 19 juhul ei kasutatud turvavarustust. Eelmisel aastal samal ajal oli liiklusõnnetustes hukkunuid 56.

Üheksa kuuga on joobes juhid põhjustanud 97 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles kaotas elu 11 ja sai vigastada 126  inimest.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul saab augusti ja septembri raskemate liiklusõnnetuste peamise põhjusena kindlasti välja tuua alkoholi. "Nii augustikuus Tartumaal kui ka septembrikuus Võrumaal ning Harjumaal traagiliselt lõppenud liiklusõnnetustes oli juht alkoholi tarvitanud. Kusjuures viimases kolmes raskes liiklusõnnetuse hukkus kaasreisija ning juhid pääsesid kergemate vigastuste või lausa ehmatusega," rääkis Tänak BNs-ile.

Ta rõhutas, et kaasreisijal on alati valik jätta istumata purjus juhi autosse ning teha endast kõik olenev, et sellist juhti takistada. 

"Kõik need neli noorte inimeste surmaga lõppenud õnnetust on politseinikele järjekordsed traagilised näited tüüpjuhtumist, kus peojärgsel hommikul istub alkoholi tarvitanud noor mees rooli ja sõidab väga suurel kiirusel teelt välja," rääkis Tänak.

Tema sõnul teeb politsei iga päev pingutusi selle nimel, et muuta just selliste sõidukijuhtide riskikäitumist ja tõsta inimeste teadlikkust. "Ent jällegi on siin ülioluline roll ümberkaudsetel inimestel. Selliste juhtide takistamiseks tuleks viivitamatult sekkuda ja seejärel koheselt politseid teavitada," lisas Tänak.  

Politsei on selle aasta üheksa kuuga roolist kõrvaldanud 5872 alkoholi tarvitanud juhti, neist 2350 puhul on alustatud kriminaalmenetlus. "Need numbrid on aastaga jäänud samaks, mistõttu ei saa rääkida positiivsest muutusest meie liikluskultuuris," tõdes Tänak.{fcomment}

Politseil ei ole õnnestunud seni tuvastada ema, kes viis Võrumaal metsa oma vastsündinud lapse, kelle surnukeha leiti möödunud nädala lõpu.

"Praeguseks hetkeks ei ole leitud vastsündinu ema tuvastatud. Politsei saadetud abipalve peale ei ole tänaseks infot laekunud," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina neljapäeva keskpäeval BNS-ile.

Pühapäeval, 27. septembril leiti Võru vallas metsast imikueas poisslapse surnukeha. Politsei esialgsel hinnagul võis sünnitus toimuda nädalapäevad varem ning politsei tegeleb praegu muuhulgas sünnituskoha tuvastamisega.

Politsei alustas selle juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Täpse surma põhjuse väljaselgitamiseks saadeti seni tuvastamata imiku surnukeha kohtuarstlikku ekspertiisi. Ekspertiisi vastust ei ole veel laekunud.

Kõigil, kellel on infot, mis aitaks selgitada surmajuhtumi asjaolusid ning tuvastada lapse ema, kelle tervis võib olla ohus, palub politsei sellest teada anda hädaabinumbril 112.{fcomment}

Swedbanki klienditeenuste divisjoni direktori Ulla Ilissoni sõnul lõpetab Swedbank peagi pangabussi teenuse pakkumise ning selle asemel saab maapoodides sularaha välja võtta, mis suurendab maapiirkondades sularaha kättesaadavust.

"Tõepoolest, uus lahendus, mida oleme viimastel kuudel juba viies kohas pilootprojektina katsetanud, viitab, et kauplustele see sobib ning kliendid on rõõmsad," ütles Ilisson intervjuus Postimehele. Ta lisas, et panga huvi on hoida klienti enda juures.

„Kõiki miinuseid ja plusse kokku lüües leidsime, et kümme aastat tagasi innovatsioonina Eesti teedele toodud pangabuss ei vasta enam inimeste ootustele - bussi külastused on liiga harvad, et igapäevast sularahavajadust katta. Seepärast otsustasime pakkuda iga pangabussi senise peatuse klientidele lahendust, mis on püsivam, sobilikum ning  teenustasuta,“ märkis Ilisson pressiteates, ja lisas, et  üheski kohas ei toimu muutused enne, kui asendusteenus on paigas.  

Ilisson selgitas, et valdav enamus inimestest teeb kõik oma pangatehingud telefoni, interneti ja pangakaardi vahendusel, ent paljud vajavad sealjuures siiski nõu ja abi. "Selleks loome järk-järgult vajaduspõhise nõustajate võrgu. Nõustaja ülesanne on aidata inimestel sõlmida interneti- ja telefonipanga leping ja abistada neid kohe või edaspidi elektrooniliste kanalite kasutamisel. Nõustajateenuse vajalikkuse üle otsustame üheskoos omavalitsusega ja see saab enamasti olema kättesaadav sama sagedusega, nagu seni külastas antud asulat pangabuss."

Ilisson rääkis, et praegu on Swedbank´il kaks pangabussi ja 50 peatust, millest kahekümnes on olemas ka statsionaarne sularahaautomaat. Üleminek uuele lahendusele toimub järk-järgult – alates 1. novembrist asub Swedbank pangateenuseid uuel moel pakkuma 32 kohas üle Eestimaa. "Lepime omavalitsustega kokku, kuidas meie teenust elanikele edaspidi kõige parem osutada oleks ja teavitame kohalikku rahvast uuendustest aegsasti. Ülejäänud 17 kohta, saavad uued, mugavamad ja püsivamad lahendused jaanuaris," ütles Ilisson.{fcomment}