Siseministeeriumil pole Eesti-Vene kontrolljoonel piiriala raadamiseks kokkulepet veel 26 maaomanikuga.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on praeguseks 136 kilomeetri pikkusest piirialast raadatud 28 kilomeetrit ehk üle 200 hektari. 75 protsenti piirkonna maaomanikest on andnud töödeks nõusoleku ning läbirääkimised käivad veel 15 eraomanikuga ja 11 juriidilise omanikuga.

Pevkuri sõnul loodab ministeerium piirala maade hindamisega lõpule jõuda oktoobriks, et siis teha juba omanikele ettepanek, kas osta maad välja või leida mingi muu lahendus.

Pevkuri kinnitusel on järgmise aasta eelarvest idapiiri arendamiseks 20 miljonit eurot, millele lisandub investeering sõidukitesse. Nii vahetatakse piirvalves välja kõik maismaasõidukit. Samuti on plaanis soetada uus piirivalvelennuk ja -laev, kuid need pole põhifookusega idapiirile.

Eesti-Vene kontrolljoone tähistamine piirimärkidega läheb järgmisel neljal aastal maksma ligi 2,1 miljonit eurot.

{fcomment}

Lõuna-Eestis läksid kolmapäeval kaduma kaks kallist sõiduautot.

Siseministeeriumi andmetel langesid Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas varaste saagiks 2013. aasta Audi A8 ja mullu toodetud Mercedes C200.

Automüügiportaalide andmetel ulatub selle aastakäigu Audi A8 hind üle 55 000 euro, Mercedese oma aga üle 30 000 euro.{fcomment}

Neljapäevaks prognoositud kuni 23-kraadine õhusoojus võib lüüa kõikuma septembri selle päeva kõigi aegade soojarekordi.

Keskkonnaagentuuri pressiesindaja Kadri Kauksi märkis, et kui vaadata neljapäevast ilmaprognoosi, siis see on rekordile väga lähedal ning kindlasti on Eesti mõistes suvesoojuse saabumine septembri lõpus haruldane.

24. septembri senine soojarekord pärineb 1925. aastast, kui Võrus mõõdeti 23,9 kraadi. Samas on see päev aegajalt olnud ka väga külm, nii mõõdeti 1973. aasta 24. septembril Narvas koguni 5,1 kraadi külma. Paljude aastate keskmine õhutemperatuur on 24. septembril olnud 9,6 soojakraadi.

Ilmateenistuse prognoosi järgi on neljapäeva öösel vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest vihma, tõenäosus on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis. Mõnel pool tekib udu. Puhub kagu- ja lõunatuul 2-8 m/s. Sooja on öösel 7-12, saarte rannikul paiguti 15 kraadi.

Peipsi järvel puhub kagu- ja lõunatuul 3-8 m/s ja laine kõrgus on 0,3-0,8 meetrit. Võib sadada vähest vihma ja nähtavus on mõõdukas. Sooja on 9-12 kraadi.

Hommikupoolikul on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Üksikutes kohtades võib sadada vähest vihma. Õhtupoolikul läheb lääne poolt alates pilvisemaks. Vihmasadu levib Hiiu- ja   Saaremaa lt mandrile, kohati võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul 4-10 m/s, õhtul Lääne-Eesti saartel edelatuul puhanguti 13 m/s. Temperatuur tõuseb 17-20, Kagu-Eestis kuni 23 kraadini.

Peipsi järvel puhub kagutuul 3-8 m/s. Laine kõrgus on 0,3-0,8 meetrit. Ilm on olulise sajuta ja nähtavus on mõõdukas. Sooja on 17-19 kraadi.

{fcomment}

Joobes juhilt sõiduki konfiskeerimine ei takista teda uuesti purjuspäi rooli istumast ning seega pole selline karistus väga efektiivne, selgub justiitsministeeriumi tellitud uuringust.

"Joobes juhi sõiduki konfiskeerimine ei oma olulist mõju rikkumiste toimepanemisele tulevikus," seisab uuringu kokkuvõttes.

Samas selgitatakse, et juhtide puhul, kelle sõiduk konfiskeeritakse, on süütegude korduvus jäänud keskmisest kõrgemaks arvatavalt seetõttu, et risk pole mitte sõiduki olemasolu, vaid inimese käitumist mõjutavad tegurid nagu alkoholisõltuvus, juhi teadmised, hoiakud ja kogemused. Neid tegureid sõiduki konfiskeerimine ei mõjuta, märgitakse uuringus.

Statistika kohaselt on alates 2011. aastast, kui konfiskeerimist lubav seadusesäte jõustus, kuni 2014. aasta lõpuni roolijoodikutelt konfiskeeritud 323 sõidukit. Konfiskeerimiste arv on aasta-aastalt kasvanud, nii konfiskeeriti 2014. aastal 153 sõidukit.

Samas näitavad andmed, et sõiduki konfiskeerimine ei takistanud roolijoodikutel uuesti purjuspäi autot juhtimast.

"Konfiskeerimise osas ilmneb, et need süüdimõistetud, kellel on sõiduk konfiskeeritud, on uusi joobes juhtimise kuritegusid toime pannud rutem või rohkem kui need süüdimõistetud, kellelt sõidukit pole konfiskeeritud," märgitakse uuringu kokkuvõttes ning lisatakse samas, et järelikult pole konfiskeerimisel olnud oodatud mõju uute süütegude ärahoidmisel.

Uuringus järeldatakse, et sõiduki konfiskeerimine mõjub toimepanijale eelkõige karistust suurendava või selle ulatust laiendava tegurina. "Kuna inimene - eriti maapiirkonnas - sageli siiski vajab liikumiseks autot, siis hangitakse konfiskeeritud sõiduki asemele lihtsalt uus," öeldakse uuringu kokkuvõttes.

Kuna konfiskeerimine ei mõjuta inimese joobes juhtimist tingivaid tegureid nagu teadmised, hoiakud või sõltuvus, siis vajab see sihtgrupp riskikäitumise vähendamisele suunatud meetmeid, mitte ei tuleks piirduda ainult karistamisega, leitakse raportis.

See tähendab, et karistamise kõrval või asemel tasuks kasutada ka muid seaduses ette nähtud meetmeid nagu näiteks sõltuvusravi või õppeprogrammid. Tuleks tagada selleks sobivate ravivõimaluste ja programmide olemasolu ning võimalused erinevatesse programmidesse suunamiseks, öeldakse uuringu põhjal tehtud soovitustes.

Ühe meetmena roolijoodikute takistamiseks soovitatakse kasutada alkolukke ning luua selleks õiguslikud alused. "Alkoluku kasutamisel saaks kõne alla tulla juhtimisõiguse tingimuslik säilitamine, mis näiteks töökoha säilimisel võiks kaasa aidata vastutustundlikuma liikluskäitumise kujunemisele," öeldakse soovitustes. Samas tunnistatakse, et kuna alkoluku paigaldamine on kulukas ja see kulu jääks sõidukiomanike kanda, ei saa selle meetme kasutamine olla laiaulatuslik ega keskne lahendus joobes sõidukijuhtimise vähendamisel. Pigem võiks see olla võimalus näiteks kutselisel juhil oma töö ning juhtimisõigus säilitamiseks.{fcomment}