Menu

Koolijuht: Eestis ei jätku pedagooge pagulaslaste õpetamiseks

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Eestis lõpetab ülikooli aastas parimal juhul 15-20 erikeelsete klasside õpetajat, kuna aga enamus neist on keskendunud venekeelsetele õpilastele, ei jätku eriettevalmistusega spetsialiste näiteks araabiakeelsete pagulaslaste õpetamiseks, ütles Võsu kooli direktor Liis Reier.

Reier seletas BNS-ile antud usutluses, et Eesti koolisüsteemis on kasutusel lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK), mis on mõeldud keele omandamiseks, andes lisaks ainealaseid teadmisi ning vastupidi. Ta tõdes, et olemasolevad LAK-õpetajad on peamiselt keskendunud venekeelsetele õpilasele ning vähem soome- ja inglisekeelsetele õpilastele.

„Vaatasin huvi pärast ülikoolide vastuvõtunimekirjasid selle pilguga, et juhul kui mina peaksin otsima spetsialiste pagulaslaste õpetamiseks, siis kust võiksin neid leida,“ sõnas koolijuht.

Reier sõnas, et tänavu asus eesti keelt kui teist keelt Tallinna Ülikoolis õppima neli inimest, kes tõenäoliselt on kõik juba töötavad õpetajad.

Narva Kolledžis alustas 17 üliõpilast päevases õppes õpinguid erialal koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas. Klassiõpetaja mitmekeelses koolis valis erialaks 13 üliõpilast ning humanitaarainete õpetajaks mitmekeelses koolis 25 üliõpilast. Neile lisanduvad kaugõppes õppivad tudengid, kuid Reieri hinnangul nemad juba tõenäoliselt töötavad õpetajatena.

„Ega täpsed arvud olegi olulised. Siit saame teada suurusjärgu, kui palju on ülikoolidest tulemas spetsialiste, kes võiksid tegeleda erikeelsete laste õpetamisega. Kõige julgema prognoosi järgi tuleb neid tööpõllule 15-20 hinge aastas,“ sõnas Reier.

Koolijuht nentis samas, et üliõpilaste nimekirjasid lugedes võib oletada, et suur hulk neist noortest ülikooli astunutest tahab tulevikus aidata kaasa venekeelsete perede laste õpetamisele eesti koolides või eesti keeles. „Seegi on möödapääsmatu ülesanne, mida riik peab täitma. Araabiakeelsete laste õpetamiseks aga ilmselt spetsialiste ei jätku,“ sõnas Reier. „Seda ülesannet hakkaksid koolides täitma eriettevalmistuseta õpetajad või mõni entusiastlik kohalik. Tulemused on ettearvamatud,“ nentis ta.{fcomment}

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD