Eesti odavbussifirma Simple Express kahekordistab oktoobris väljumiste arvu ja laiendab liinivõrku; lähiajal on plaanis avada liinid Rakverre, Pärnusse, Viljandisse, Võrusse ja Põlvasse.

Simple Expressi esindava Eesti Bussi juht Gunnar Obolenski ütles pressiteates, et uued ühendused on tulemas Rakvere, Pärnu, Viljandi, Võru, Põlvaga, kuid vahepeatused tulevad ka väiksematesse kohtadesse. "Täpsemad marsruudid avalikustame juba lähiajal, hetkel tegeleme nii logistika organiseerimise kui ka piletimüügi ettevalmistamisega," ütles Obolenski.

Hetkel teeb odavbussifirma Simple Express 24 väljumist päevas, kuid alates oktoobrist väljumist arv kahekordistub. Hetkel teenindab odavbussifirma Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tartu-Narva liine.

Liinivõrgu laienemise tarbeks soetas Simple Express otse tehasest ka uued bussid, mis jõuavad Eestisse lähiajal. Ettevõtte infojuht Marina Bachmann ütles BNS-ile, et ettevõte soetas Eesti turu jaoks kokku 11 uut bussi.

Simple Expressi piletihinnad algavad 1 eurost.{fcomment}

Eestis lõpetab ülikooli aastas parimal juhul 15-20 erikeelsete klasside õpetajat, kuna aga enamus neist on keskendunud venekeelsetele õpilastele, ei jätku eriettevalmistusega spetsialiste näiteks araabiakeelsete pagulaslaste õpetamiseks, ütles Võsu kooli direktor Liis Reier.

Reier seletas BNS-ile antud usutluses, et Eesti koolisüsteemis on kasutusel lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK), mis on mõeldud keele omandamiseks, andes lisaks ainealaseid teadmisi ning vastupidi. Ta tõdes, et olemasolevad LAK-õpetajad on peamiselt keskendunud venekeelsetele õpilasele ning vähem soome- ja inglisekeelsetele õpilastele.

„Vaatasin huvi pärast ülikoolide vastuvõtunimekirjasid selle pilguga, et juhul kui mina peaksin otsima spetsialiste pagulaslaste õpetamiseks, siis kust võiksin neid leida,“ sõnas koolijuht.

Reier sõnas, et tänavu asus eesti keelt kui teist keelt Tallinna Ülikoolis õppima neli inimest, kes tõenäoliselt on kõik juba töötavad õpetajad.

Narva Kolledžis alustas 17 üliõpilast päevases õppes õpinguid erialal koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas. Klassiõpetaja mitmekeelses koolis valis erialaks 13 üliõpilast ning humanitaarainete õpetajaks mitmekeelses koolis 25 üliõpilast. Neile lisanduvad kaugõppes õppivad tudengid, kuid Reieri hinnangul nemad juba tõenäoliselt töötavad õpetajatena.

„Ega täpsed arvud olegi olulised. Siit saame teada suurusjärgu, kui palju on ülikoolidest tulemas spetsialiste, kes võiksid tegeleda erikeelsete laste õpetamisega. Kõige julgema prognoosi järgi tuleb neid tööpõllule 15-20 hinge aastas,“ sõnas Reier.

Koolijuht nentis samas, et üliõpilaste nimekirjasid lugedes võib oletada, et suur hulk neist noortest ülikooli astunutest tahab tulevikus aidata kaasa venekeelsete perede laste õpetamisele eesti koolides või eesti keeles. „Seegi on möödapääsmatu ülesanne, mida riik peab täitma. Araabiakeelsete laste õpetamiseks aga ilmselt spetsialiste ei jätku,“ sõnas Reier. „Seda ülesannet hakkaksid koolides täitma eriettevalmistuseta õpetajad või mõni entusiastlik kohalik. Tulemused on ettearvamatud,“ nentis ta.{fcomment}

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul vajab Euroopa Liidust eraldatud 7,6 miljonit eurot kriisiabi riigipoolset täiendust ehk top-upi.

"Oleme rahul, et meie selgitused EL-i suunal vilja kannavad – ajutine kriisiabi 7,6 miljonit annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, et saab piimatootmise või seakasvatusega jätkata," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus presiteate vahendusel.

"Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, siis on päris selge, et põllumeestel ei teki ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks," lisas ta. "Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid umbes 50 miljoni euro ulatuses. Sealihatootjad saavad [kahju] hinnanguliselt 2 miljonit eurot kuus."

Teisipäeval Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul arutatakse Euroopa Komisjoni abipaketti põllumeestele. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaguneb eelmisel esmaspäeval Euroopa põllumeestele lubatud 500 miljonit järgmiselt: 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama.

Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogani sõnul saavad liikmesriigid kriisiabi jagada paindlikult.{fcomment}

Täna pärastõunal avas Võru Noortekeskus aadressil Jüri 54 pidulikult uued ruumid ja tähistab ühtlasi oma sünnipäeva.

Linnapea Anti Allase sõnul lisab linna südames noortekeskuse uute ruumide avamine Võru linna ja Võru valla noortele oluliselt võimalusi kvaliteetseks vaba aja veetmiseks ja aktiivseks osalemiseks kodukoha arendamisel.

Linna südames asuvates uutes ruumides on tänavu juunikuust alates noortekeskuse käsutuses kasulikku pinda 305,6 m2 ehk peaaegu kolm korda rohkem kui varasemas asukohas Liiva 21 (120,9 m2). Vähetähtis pole ka tõik, et samas hoones asub maakonna üks olulisi kultuurikandjaid - Võrumaa Keskraamatukogu, samuti toetuskeskus Meiela kodu intellektipuudega noortele.

Täna kell 15 algava noortekeskuse uute ruumide avamise üritusel maja hoovis on kavas erinevad esinemised ja sõnavõtud ning seejärel on kõigil huvilistel võimalik ruumidega tutvuda. Kõik on oodatud! Noortekeskuse ruumide ehitus läks kokku maksma 112 403 eurot, sellest 31 956 eurot saadi regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist.{fcomment}