Jahimehed ei hakka metssea väikeulukiks muutmise korral neid küttima

Jahimehed on vastu keskkonnaministeeriumi kavale võrdsustada suuruluk metssiga seaduse mõistes väikeulukiga ega võta jahisaeaduse sellekohase muudatuse korral vastutust metssigade küttimise ja nende poolt tekitatud kahjude eest.

Keskkonnaministeerium on sigade Aafrika katkuga (SAKi) võitlemise raames riigikogule esitanud ettepaneku jahiseaduse muutmiseks, mille kohaselt suuruluk metssiga võrdsustatakse väikeulukiga, ütles reedel BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust.

"Kavandatav muudatus tingib selle, et nii riigil kui ka jahindusorganisatsioonidel kaob kontroll nende üle, kes ka katku ajal soovivad hoida metssea arvukust kõrgel. Samuti tekib muudatusega oht taudi leviku laienemiseks, sest jahiseltsidesse mittekuuluvad isikud ei oma teavet, mis on organisatsioonidel. Tekib ka oht inimeste eludele, sest vintrelvadega toimub eri kinnistutel samaaegselt kontrollimatu küttimine ja riigi võimaluste vähenemine seakatku ohjamisel," selgitas EJS-i president.

Ta toonitas, et metssea võrdsustamine väikeulukiga tähendab, et jahimehed ei saa endale võtta vastutust plaanitud arvu metssigade küttimise osas ja nende poolt tekitatud kahjude eest. "Õigused ja kohustused peavad olema proportsionaalsed. See vastutus jääb sellisel juhul maaomanikele," sõnas Puust.

"EJS kindel seisukoht on, et kavandatav muudatus ei aita kuidagi kaasa eesmärgile viia alla metssigade arvukus ja selle tegelik eesmärk on SAK-i ära kasutada ühe huvigrupi huvides," lausus Puust. "Selleks, et olla riigile vääriline partner ka edaspidi, on EJS juhatus jätkuvalt ja kindlalt seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi metssiga hakata võrdsustama väikeulukiga jahiseaduse mõistes."

Puusti sõnul muudaks sellekohane seadusemuudatus kõigest kaks aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse põhimõtteid, mis lepiti kokku pikkades vaidlustes ja diskussioonides. "Selline seaduse kergekäeline muutmine ei taga õiguskindlust ja destabiliseerib olukorda elusressursi kasutamisel ja SAK-i ohjamisel," lisas ta.

Praegu on Puusti sõnul mittetulundusorganisatsioonidesse koondunud ja organiseeritud jahimehed EJS juhtimisel võtnud ühiskonnas vastutuse suurulukite hea käekäigu ja säästliku kasutamise eest, samuti metssea arvukuse alla viimise eest SAK-i tingimustes. "Selline seltsidele baseeruv ühistöö on euroopaliku Eesti ja demokraatia üks alustaladest. EJS juhatus ei pea õigeks, et suuruluki metssea saatuse üle saavad otsustada üksikud isikud oma erahuvidest lähtuvalt. Suurulukid peavad jääma ühiskondliku huvi ja kontrolli sfääri," toonitas Puust.

Riik soovib SAK-i leviku tõkestamiseks küttida tänavu ligi 30 000 metssiga.{fcomment}