Esmaspäeval kell 14 Riigikogu ees toimuval põllumeeste meeleavaldusel nõuavad viimased sadakonna traktori lossiplatsile toomisega parlamendilt rahalist toetust - kohest kriisiabi ja riigieelarvest üleminekutoetuseid.

"Põllumehi toob Toompeale sügav mure ja rahulolematus riigi tegevusetuse üle põllumajandussektorit tabanud kriisi mõjude leevendamisel. Nii piima- kui sealihasektoris on turuhinnad olnud pikka aega madalamad tootmiskuludest. Põllumajandustootjad on raskustesse sattunud meie kõigi julgeoleku seisukohalt oluliste poliitiliste otsuste tulemusel. Ühiskond peaks olema solidaarne, et Venemaa impordikeelu kulud ei jääks vaid põllumeeste kanda. Impordipiirangute drastilist majanduslikku mõju võimendab Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk ja sellega seotud piirangud," teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul peab valitsus lõpuks mõistma, et me ei saa Euroopa Liidu liikmesriigina ignoreerida ühise põllumajanduspoliitika ja ühisturu mängureegleid ning jätta süstemaatiliselt oma tootjaid halvemasse konkurentsiolukorda. "Tänane kriis on nii sügav, et oleme ilma valitsuse kiire sekkumiseta kaotamas kümnendikku oma piimakarjast ja kolmandikku sealihatootmisest. See jätab eelkõige maapiirkondades tööta tuhanded inimesed, vähendab märkimisväärselt maksutulu, mõjub negatiivselt riigi niigi puudujäägis väliskaubandusbilansile. Loomakasvatuse hääbumine mõjub valusalt kõikidele põllumajanduse sidussektoritele terves väärtusahelas."

Riigikogu avaistungi eelsel meeleavaldusel nõutakse, et põllumeestele Euroopa Liidu poolt lubatud ja teistes riikides makstavad üleminekutoetused jõuaksid järgmise aasta riigieelarvesse ja et tänavu makstaks põllumeestele kriisiabi lisaks Euroopa Liidu poolt tulevale abile. "Ajutine kriisiabi Euroopa Liidust annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi, kuid ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste näol pole võimalik taastada põllumajandustootjate kindlustunnet tootmisega jätkata ning piima- ja seakarjade hävitamine jätkub."

"Me ei lähe Toompeale rahapada nõudma. Kui EL-is ja mujal maailmas kaotatakse kõik põllumajandustoetused, saaks Eesti põllumees hakkama. Kas ka tarbija – arvan, et väikest palka saavad inimesed kindlasti mitte. Ja siis peab juba riik neile appi tulema," ütles põllumees Ilmar Teevet.

Põllumehed kogunevad traktoritega Põrguväljale kell 11. Põrguväljalt hakkab traktorite kolonn Toompea poole liikuma keskpäeval. Kuna meeleavaldusele oodatakse väga palju traktoreid, siis võib maanteedel, Tallinnas ja Toompeal esineda viivitusi liikluses. Traktorid alustasid teekonda Tallinnasse varahommikul.

Toompeale on oodata sadakond traktorit, mitusada põllumeest ja nende toetajat. Meeleavalduse korraldavad kolm suuremat Eesti põllumeeste organisatsiooni: põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit.{fcomment}

Teetööd ja meeleavaldusele sõitvad traktorite kolonnid segavad esmaspäeval mitmes Eesti paigas liiklust, mistõttu tuleb autojuhtudel arvestada täiendava ajakuluga.

Esmaspäeval on Tallinna suunal liikumas suured kolonnid traktoreid ja seetõttu on liiklus häiritud Tallinna-Narva maanteel 10-100 kilomeetritel. Rakvere-Tallinna suunal on liiklus häiritud kella 8-11 ja tagasi suunal kella 15-20-ni.

Traktorikolonni tõttu on liiklus häiritud ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 11-260 kilomeetritel. Võru-Tallinn suunal on liiklus häiritud kella 5-11-ni ja tagasi suunal kella 15-20-ni.

Traktorikolonni tõttu on liiklus häiritud Järveküla-Jüri maantee 0.6-9.5 kilomeetritel. Jüri-Järveküla suunal on liiklus häiritud kella 12.30-14-ni, tagasi suunal kella 15-20-ni.

Lisaks on üksikuid traktoreid suundumas Tallinna poole kõikidest Eestimaa nurkadest.

{fcomment}

Toetuse väejuhatus kavatseb kaitseväe käsutuses olevatesse veokitesse paigaldada inimeste vedamiseks pingid, kuid enne hanke väljakuulutamist ootab väejuhatus ära liitlaste kasutuskogemuse tagasiside.

Kaitseväes kasutusel olevatesse veoautodesse isikkoosseisu vedamiseks mõeldud istmete paigaldamise temaatikaga on kaitseväe toetuse väejuhatus järjepideval tegelenud, märkis toetuse väejuhatuse teabeohvitser nooremleitnant Taavi Laasik. "Meie jaoks on kõige olulisem see, et loodav lahendus oleks seda kasutavale isikkoosseisule võimalikult turvaline, efektiivne ning kaitseväe vajadustega ühilduv," sõnas ta.

Sobiva lahenduse leidmiseks on toetuse väejuhatus pöördunud päringutega ka oma liitlasriikide poole, kus sarnast tehnikat kasutatakse ning uurinud nende kasutatavate lahenduste kohta.

"Tagasiside saamise korral oskame nende kogemuste põhjal täpsemalt määratleda erinevate võimalike lahenduste plussid ja miinused ning seejärel kujundada oma seisukoha, millise tegevusvariandiga edasi läheme," sõnas Laasik.

Mullu augusti lõpus sõitis Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid vedanud kaitseväe veoauto kraavi ja läks kummuli, õnnetuses sai vigastada viis autokastis olnud ajateenijat.

Võru politseijaoskond saatis õnnetuse järel Lõuna kaitseringkonnale märgukirja, kus viitas, et avarii teinud sõiduk ei ole kohandatud inimeste veoks, kuna sel puudusid kastis istmed.{fcomment}

Septembri lõpus ja oktoobri alguses kutsutakse ajateenistusse ligi 1200 noort.

Aasta 40. nädalal ehk 28. septembrist 2. oktoobrini kutsub kaitseressursside amet teenistusse ligi 1200 kutsealust.

Eelmise ehk juulikuise kutsega alustas kaitseväe üksustes ajateenistust 1797 noort, nende seas ka kümme neidu.

Möödunud aastal läbis ajateenistuse 2677 meessoost kutsealust, ligi 700 teenistust alustanud noort langes peamiselt tervislikel põhjustel teenistusest välja.

{fcomment}