EESTI UUDISED BNS

Põlva riigigümnaasiumi õppehoone ehitushankele laekus 10 pakkumust

Võrumaa TeatajaRiigi Kinnisvara AS-i (RKAS) välja kuulutatud Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde riigihankele laekus tähtajaks 10 pakkumust 16 firmalt.

Põlvas Piiri 1asuva Eesti esimese liginullenergiahoone koolimaja ehitustööde hankele laekus tähtajaks ehk 8. septembriks 16 firmalt 10 pakkumust, neist kuus olid ühispakkumused, teatas RKAS BNS-ile.

Hankekomisjon kontrollib lähiajal nende vastavust hanketingimustele, viib läbi pakkumuste hindamise ning edastab seejärel juhatusele ettepaneku otsuse tegemiseks. Ehitajaga on kavas leping sõlmita hiljemalt oktoobri alguses.

RKAS kuulutas augusti algul välja Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde riigihanke. Ehitustegevusega on plaanis alustada sel sügisel ja koolihoone avada aasta pärast.

Enam kui 2300 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone on kavas ehitada 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Piiri tänav 1. Hoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, eesmärgiga ehitada Eestis esimene koolihoone liginullenergiahoonena.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga.

Haridus- ja teadusministeerium, Põlva linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.{fcomment}

Märtsist võivad 80 protsenti kiirlaenuandjaist oma uksed sulgeda

Pilt on illustratiivne FOTO: VTAlates tuleva aasta märtsist peavad kiirlaenuandjad olema registreeritud finantsinspektsioonis; arvestades menetluse pikkust võivad 80 protsenti neist olla sunnitud tegevusloa puudumisel uksed sulgema.

Taotluse loa väljastamiseks on esitanud umbes 20 kokku umbes 100 mitte-pank krediidiandjast, ütles finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman BNS-ile. Tema sõnul võib taotluste menetlemine aega võtta kuni kaheksa kuud, mistõttu ettevõtted, mis senini pole taotlust esitanud, võivad olla sunnitud 21. märtsist tegevusloa puudumise tõttu uksed sulgema.

Käesoleva aasta kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mitte-pankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustuse taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. Lisaks kehtestatakse krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet.

Turumoonutuste või laenuandmise koondumise vältimiseks mõne muu tegevusnime alla kohaldatakse nõudeid ka liising- ja järelmaksu pakkujatele.

Vosmani sõnul on 20 taotluse esitanud ettevõtet kaasanud õigusbürood, millega koostöös loovad kiirlanuandjad pangandussektorile analoogsed sisekontrollisüsteemid ja laenude väljastamise reeglistiku, millele peab ka ettevõte tulevikus vastama. Samuti hakkab finantsinspektsioon kontrollima, kas krediidiasutuse juhtkond vastab kõigile nõuetele.

Kogu tegevuse ümberkorraldamise eesmärk on Vosmani sõnul kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest ettevõtjate vastu.

Mitte-pankadest krediidiandjate arv, mille suhtes kehtib alates märtsist 2016 tegevusloa taotlemise kohustus, on hinnanguliselt umbes 100 ettevõtjat, kuid 90 protsenti turumahust annavad väidetavalt 30 ettevõtjat ja 50 protsenti mahust üksnes kuus ettevõtjat.{fcomment}

Kohveri vangistuskoht selgub hiljemalt järgmise nädala alguseks

Pilt on illustratiivne FOTO: VTVenemaal 15 aastaks vangi mõistetud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vangistuskoht selgub hiljemalt järgmise nädala alguseks, kinnitas Venemaa karistusamet BNS-ile.

Karistusameti pressiesindaja sõnul on vangistuskoha määramiseks aega kümme päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui arvestada, et Kohveri karistusotsus jõustus 4. septembril, siis peaks tema vangistuskoht selguma hiljemalt 14. septembriks.

Välisministeeriumist kinnitati esmaspäeval BNS-ile, et Eesti Moskva saatkonna konsul on pöördunud Vene võimude poole, et selgitada välja, kuhu Eston Kohver viiakse. Konsul on taotlenud Eston Kohveriga kohtumist esimesel võimalusel.

Pihkva kohus leidis 19. augustil, et Kohveri süü on tõendatud spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos ning selle eest peab mees veetmas 15 aastat Venemaal range režiimiga vanglas. Ühtlasi määras kohus Kohverile 100 000 rubla ehk 1375 euro suuruse trahvi.

Süüdistaja nõudis Kohverile 16-aastast vangistust ja 200 000 rubla suurust trahvi, seevastu kui Kohver ise end süüdi ei tunnistanud.

Kuna Kohver otsust ei vaidlustanud, jõustus see 4. septembril.

Juuli lõpus alanud protsess toimus suletud uste taga.

Kohverile on esitatud süüdistus spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos. Pihkva kohtu andmetest selgub, et Kohverit süüdistatakse Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahv 276 järgi ehk spionaažis, paragrahv 226 lõige 1 järgi ehk relva salakaubaveos, paragrahv 222 järgi ehk relva kandmises ning üheksas rikkumises paragrahv 322 järgi, mis käsitleb riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.

Eesti kaitsepolitsei teatas mullu 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum leidis aset Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Enne Pihkvasse toomist oli Kohver Moskvas Lefortovo vanglas.

Elukaaslase last rängalt vigastanud mehe süüdimõistmine jõustus

FOTO: VT

Oma elukaaslase väikest tütart rängalt vigastanud Egert Mustale kahes alama astme kohtus mõistetud üheksa-aastane vangistus jõustus esmaspäeval lõplikult.

Harju maakohus tunnistas tänavu 15. aprillil 33-aastase Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle liitkaristuseks üheksa-aastase vangistuse. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus Musta kahtlustatavana kinnipidamise päeva ehk mullu 18. septembrit. Mustalt mõistis maakohus kannatanu esindaja kasuks välja ka 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Juuni alguses jõudis lahendini Tallinna ringkonnakohus, jättes vangistusaja muutmata, küll aga suurendas Musta süükoormat. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhiosa, lugedes piinamise Egert Musta poolt toimepanduks otsese tahtlusega, mitte kaudse tahtlusega, nagu oli maakohtu otsuses. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, mis käsitles piinamise ja raske tervisekahjustuse tekitamist kaudse tahtlusega, ning nende eest mõistetud üksikkaristuste osas. Prokurör leidis, et Must tulnuks mõista süüdi tegude toimepanemises otsese tahtlusega ning talle tulnuks määrata liitkaristuseks 12-aastane vangistus.

Ringkonnaohus mõistis piinamist käsitleva paragrahvi järgi rangema karistuse, leides, et see tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Raske tervisekahjustuse tekitamise osas ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga, leides, et see tegu ei olnud toime pandud otsese tahtlusega vaid kaudse tahtlusega.

Kaitsja taotles piinamise osas Egert Musta õigeksmõistmist ning raske tervisekahjustuse tekitamise süüdistuse ümberkvalifitseerimist raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on eeluurimisega tuvastatud, et Must peksis mullu 3.-16. septembril Maardus asuvas majas oma elukaaslase tütart, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi, nende hulgas ühe eluohtliku vigastuse.

Kohtuistungil tunnistas Must end süüdi osaliselt.

Padar nõuab poelettidele senisest rohkem kodumaist sealiha

Ivari Padar  FOTO: VT

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padari hinnangul peaksid Eesti poeketid käituma vastutustundlikult ja müüma enam kodumaist sealiha.

„Põllumajandus-kaubanduskoja vaatlus näitas, et meie suurpoodide lettidel domineerib välismaalt pärit sealiha. Selle taga on kaupmeeste ärilised kaalutlused, mida julgen pidada lühinägelikeks. Kui siinsed poeketid toetaksid raskel ajal Eesti põllumehi, oleks see tarbijate jaoks oluline ja positiivne sõnum,“ märkis Padar.

Tema sõnul on põhjust veelkord üle korrata, et eestimaine sealiha on ohutu ja kvaliteetne. „Seda tasub müüa, osta ja tarbida. Iseäranis tasub seda rõhutada äsja alanud Eesti toidu kuul, kus kodumaine toodang peaks olema rõhutatult aukohal,“ ütles Padar.

Ühtlasi tunnustas Padar valitsust otsuse eest osta 1,8 miljoni euro eest sealihakonserve. „Olukorras, kus Eesti seakasvatus on kriisis, tuleb meie seakasvatajatele maksimaalselt vastu tulla,“ lisas ta.{fcomment}

Eelolev nädal toob hõredat pilvkatet ja hoovihma

Eeloleva nädala alguses üle Eesti liikuv madalrõhkkond teeb kolmapäevaks küll ruumi kõrgrõhkkonnale, kuid hõrenevatest pilvedest hoolimata jääb sajuvõimalus püsima ning õhutemperatuurid jaavad alla 20 kraadi.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks pilves selgimistega ilma ja kohatist hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Hommikul pöördub tuul alates Lääne-Eestist järk-järgult põhja ning tugevneb. Sooja on 5-10, rannikul kuni 13 kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhja- ja loodetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 13-17 kraadi.

Teisipäeva öösel on ilm pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhjatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 5-10, rannikul kuni 12 kraadi. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhjatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 12-15 kraadi.

Kolmapäeva öösel on samuti pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub kirdetuul 4-10 m/s. Sooja on 3-8, rannikul kuni 12 kraadi. Maapinnal võib temperatuur kohati langeda nullkraadini. Kolmapäeva päeval püsib pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Tugevusega 4-10 m/s puhuv kirdetuul nõrgeneb õhtuks. Sooja on 14-16 kraadi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD