Esmaspäeval jõustus maaeluministri määrus, mis seoses sigade Aafrika katkuga keelab sigade väljaspidamise ning kohustab seakasvatajaid territooriumi tarastama.

Alates 10. augustist pidi määruse järgi sigade sööt peab olema eelnevalt kuumtöödeldud või vähemalt kuu aega enne sigade andmist olema hoiustatud nii, et kõrvaliste inimeste või loomade juurdepääs söödale on välistatud. Samuti on keelatud sööda, allapanu ja inventari viimine ühest laudast teise.

Samuti on keelatud haljassööda ja metsseakorjuste toomine lauda territooriumile, transpordivahendid ning inimesed tohivad lauda alale siseneda vaid läbi desobarjääri. Samuti peab loomapidaja koostama farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta koostama bioohutuskava ning seda täitma, teatas põllumajandusministeerium.

Jätkuvalt peab loomapidaja tagama, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid. Loomapidaja peab selgitama rakendatavaid bioohutusmeetmeid kõigile loomapidamises osalevatele inimestele ning nõudma kõigilt töötajailt või pereliikmeilt täiendavate bioohutusnõuete järgimist peale metsas viibimist.

Loomakasvatushoone tarastamise nõue pidi olema täidetud üleminekuajaga hiljemalt 1. septembriks. Samuti oli 1. septembrini aega loomapidamise ümberkorraldamiseks siiani eriloa alusel sigu väljas pidavatel seakasvatajatel. Sigade Aafrika katku puhangu korral farmis võivad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki kehtivaid bioohutusnõudeid.

Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Praeguseks on sigade Aafrika katku diagnoositud koduseafarmides Viljandi-, Valga-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.{fcomment}

Statistikaameti teatel kasvas 2015. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk aastaga 5,8 protsenti 1082 euroni; võrreldes esimese kvartaliga oli kasv 7,1 protsenti.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta teise kvartaliga võrreldes 5,9 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta teise kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk ehk 5,9 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta teises kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2 protsenti ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8 protsenti. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses, kus see langes 0,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta teises kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk, netokuupalga kasv oli 7,3 protsenti. Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1 protsendilt 0,8 protsendile ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli 2015. aasta teises kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti. Kõige enam ehk 10,7 protsenti tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal ning vähenes kahel tegevusalal – langus muudes teenindavates tegevustes oli 0,9 protsenti ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 0,1 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta teises kvartalis töötajate arv 1,3 protsenti väiksem kui 2014. aasta teises kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevus; info ja side; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; töötlev tööstus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu teises kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta teise kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8 ja 6,2 protsenti. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, vastavalt 11,5 ja 11,1 protsenti.

{fcomment}