President Toomas Hendrik Ilvesel diagnoositi augustis puukborrelioos, kuid riigipea tööülesannete täitmist haigus ei takista, kirjutab Postimees.

Presidendi kantselei pressiesindaja Piret Perti sõnul diagnoosisid Viljandi haigla arstid riigipeal puukborrelioosi augusti alguses. Paar päeva varem oli Ilves käinud metsas seeni korjamas.

Perti kinnitusel saab Ilves arstide poolt määratud ravi ja jätkab samal ajal igapäevaselt tööülesannete täitmist.

Borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Borrelioosi nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

{fcomment}

Järgmise aasta algusest hakkab töötukassa maksma mobiilsustoetust inimestele, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal ning kes asuvad tööle vähemalt 30 kilomeetri kaugusel kodukohast.

Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul ja tegemist on kolm aastat kestva katseprojektiga, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile.

„Soovime kolmeaastase testperioodi jooksul hinnata, missugune on mobiilsustoetuse maksmise mõju tööturule. Tulemustest ja rahastamise võimalustest lähtuvalt otsustame, kas kõnealust toetust oleks mõistlik pakkuda ka pärast kolmeaastase perioodi lõppu,“ ütles tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Uus tööturuteenus annab inimestele suurema võimaluse kandideerida töökohtadele, mis asuvad kodust kaugemal. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat mobiilsustoetust hakatakse maksma iga tööl käidud päeva eest töökoha ja elukoha vahemaad arvestades. Toetuse maksimaalseks suuruseks on 200 eurot kuus ning toetussumma kuulub maksustatava tulu hulka.

Toetust hakatakse maksma esimesel neljal töötamise kuul alates tööle asumisest. Neli kuud on tavaliselt uue töötaja katseaja pikkus ning selle möödumisel on nii töötajal kui tööandjal selgem arusaam, kas töösuhet soovitakse jätkata ja kas kaugemalt töölkäimiseks on koostöös tööandjaga võimalik leida lahendusi.

Mobiilsustoetust ei maksta regionaalpoliitilisel eesmärgil Tallinna linna ja Tallinna lähivaldade elanikele, kes käivad tööl kas siis vastavalt lähivaldades või Tallinnas. Seda põhjusel, et Eesti piirides on Tallinn peamine tööjõu tõmbekeskus, mis tööturu arenguks sellelaadilist toetust ei vaja.

{fcomment}

Ligi 4000 isikut tõendava dokumendi saanud inimest peavad pöörduma uuesti politsei- ja piirivalveameti teenindusse, kuna neile väljastatud dokumendil on vale e-posti aadress.

AS Sertifitseerimiskeskus avastas ja parandas vea oma tarkvaras, mille tõttu genereeriti juunis ja juulis isikut tõendavatele dokumentidele korduvaid eesti.ee e-postiaadresse. Korduvad e-postiaadressid ei takisa dokumendi elektroonset kasutamist ega digitaalset allkirjastamist ning ei mõjuta dokumendi turvalisust.

ID-kaardi, elamisloakaardi, mobiil-ID ja digi-ID isikutuvastuse sertifikaadile genereeritakse dokumendi tootmisel e-postiaadress kujul See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Nimekaimude puhul võrdleb tarkvara e-postiaadressi varem juba kasutatutega ning järgmised sama nimega inimesed  saavad e-posti aadressi kujul See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja nii edasi vastavalt samanimeliste inimeste arvule. 

„Tarkvaravea tõttu genereeriti nimekaimudele korduvaid e-posti aadresse, mis kanti ka isikut tõendavate dokumentide sertifikaatidele. Oleme tarkvaravea praeguseks parandanud ning kinnitame, et tulevikus sarnast olukorda enam tekkida ei saa,“ selgitas AS Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liige Kalev Pihl.

Tema sõnul ei häiri dubleeritud e-postiaadressid dokumentide elektroonset kasutamist ega digiallkirja andmist. „Isiku tuvastamiseks vajalik andmekomplekt on sertifikaadil korrektne. Samuti ei mõjuta korduv aadress digitaalseks allkirjastamiseks vajalikku sertifikaati.  Seega ei ole kuidagi mõjutatud dokumendi turvalisus ega kasutamine. Probleemi lahendamiseks piisab sertifikaadi uuendamisest teeninduses," rääkis Pihl.  

E-posti aadress kujul See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. on alias aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., mis on unikaalne. Riigiasutused kasutavad info edastamiseks aadressikuju See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..  Eesti.ee e-posti aadressi kasutusele võtmiseks peab inimene sisenema riigiportaali eesti.ee ja suunama aadressi edasi oma tavapärasele meiliaadressile. 

Pärast tarkvaravea avastamist peatas riigiportaal e-posti edasisuunamise õiguse kõigil neil, kes olid saanud sertifikaadiga korduva meiliaadressi. Eesti.ee lõpuga e-posti aadressi saavad need inimesed kasutusele võtta alles pärast sertifikaatide uuendamist. 

Korduvat e-posti aadressi sisaldavate ID-kaartide ja elamisloakaartide sertifikaate saab alates 8. septembrist järgneva poole aasta jooksul uuendada politsei- ja piirivalveameti teenindussaalides üle Eesti. Isikut tõendavaid dokumente tootev ettevõte TRÜB valmistab praegu ette tehnilist lahendust korduva e-posti aadressiga dokumentide uuendamiseks. 

PPA võtab alates järgmisest nädalast uuendamist vajavate dokumentide omanikega personaalselt ühendust  ning kutsub inimesed neile sobival ajal teenindusse. Sertifikaatide uuendamine on tasuta ning selleks ei väljastata uut ID-kaarti, vaid kantakse kaardile uued sertifikaadid korrektse e-postiaadressiga.

Kokku anti käesoleva aasta juunis ja juulis välja ligi 40 000 ID- ja elamisloakaarti ning korduvate nimedega dokumente oli 4120. Kui viimastel kuudel isikut tõendava dokumendi saanud inimene soovib kontrollida, ega tema kaardile pole kantud vigane e-posti aadress, saab ta selle kohta informatsiooni politsei- ja piirivalveameti infonumbril 612 3000. 

AS Sertifitseerimiskeskus on isikut tõendavate dokumentide valdkonnas Eesti riigi partner ning väljastab sertifikaate riiklikele isikut tõendavatele dokumentidele, milleks on ID-kaart, elamisluba, Digi-ID ja Mobiil-ID.

{fcomment}

Kuigi septembrikuu keskmine õhutemperatuur tervikuna on normi piires, on kuu esimese dekaadi lõpul, teise dekaadi algul ja lõpul ning kolmandal dekaadil oodata lühiajalisi külmalaineid.

Kuu esimesel nädalal on ülekaalus madalrõhkkonna mõju ja aeg-ajalt sajab vihma, selgub ilmateenistuse andmetest. Valdavad on lõunakaare tuuled ja ilm on mõõdukalt soe.

9.-10. septembri paiku tugevneb Skandinaavia ja Läänemere kohal kõrgrõhuala ja selle serva mööda on tõenäoline jahedama õhumassi sissetung. Vihma võimalus väheneb, tuul pöördub põhjakaarde ja selgineva taeva all võib öösiti olla öökülma. Kõrgrõhkkond võib ülekaalu säilitada kuu keskpaigani ning selle järel tugevneb uuesti üle Skandinaavia suunduvate madarõhkkondade mõju. Saju võimalus suureneb ja ühtlasi jõuab meile uuesti soojemat õhku.

20. septembri paiku on kõrgrõhkkonna tugevnemise korral võimalik taas külmema õhumassi sissetung, mis toob kaasa öökülmaohu.

Septembri keskmine õhutemperatuur tervikuna on normi piires ehk vahemikus 10,3-13,1 kraadi. Lühiajalised külmalained on võimalikud siis esimese dekaadi lõpul, teise dekaadi algul ja lõpul ning kolmandal dekaadil. Sademeid tuleb normi piires ehk 56–74 millimeetrit, kohati isegi rohkem.