Valitsus otsustas reedesel kabinetinõupidamisel eraldada põllumajandussektorile täiendavat kriisiabi 7,6 miljoni euro mahus, sellest 3 miljonit makstakse välja sel aastal, kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele siseriikliku toetuse maksmiseks loa.
"Praegu oleme eraldanud 1,7 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et osta põllumeeste toetamiseks kokku konservtooteid. Viimasel hetkel esitas maaeluminister ka taotluse täiendava 7,6 miljoni euro eraldamiseks, et maksta põllumeestele lisatoetusi," ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile.
Summast 3 miljonit eurot makstakse välja sel ja 4,6 miljonit järgmisel aastal, lisas rahandusminister. Sel aastal 3 miljoni välja maksmine eeldab Euroopa Komisjoni luba.
Maaeluminister Urmas Kruuse rõhutas pressiteate vahendusel, et eraldatud toetus peab olema väga täpselt sihitud nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam. "Näiteks teraviljakasvatajatel pole praegu piimakarjakasvatuse või seakasvatusega võrreldavat kriisi," ütles Kruuse.
"Üleminekutoetuse puhul saaks järgmisel aastal näiteks piimatootjatele maksta 9,1 miljonit eurot, mis on Euroopa Liidu poolt kehtestatud maksimummäär," rääkis Kruuse. "Kuna vahendid on piiratud, siis tuleb suunata lisatoetus raskustes sektorile."
Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele makstakse Euroopa Liidu põllumajandussektorile 500 miljonit eurot abi; sellest 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama.
Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Põllumajandus-kaubanduskoda väljendas teisipäeval seisukohta, et sellest summast ei piisa ning Eesti peaks lisama summale täiendavaid vahendeid ehk maksma top-upe.
Kui Euroopa Komisjon kiidab heaks 3 miljoni eraldamise Eesti poolt sel aastal, saavad põllumehed käesoleval aastal kokku 10,6 miljonit kriisabi.{fcomment}