EESTI UUDISED BNS

Valitsus maksab põllumeestele 7,6 miljonit kriisiabi

FOTO: VTValitsus otsustas reedesel kabinetinõupidamisel eraldada põllumajandussektorile täiendavat kriisiabi 7,6 miljoni euro mahus, sellest 3 miljonit makstakse välja sel aastal, kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele siseriikliku toetuse maksmiseks loa.

"Praegu oleme eraldanud 1,7 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et osta põllumeeste toetamiseks kokku konservtooteid. Viimasel hetkel esitas maaeluminister ka taotluse täiendava 7,6 miljoni euro eraldamiseks, et maksta põllumeestele lisatoetusi," ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile.

Summast 3 miljonit eurot makstakse välja sel ja 4,6 miljonit järgmisel aastal, lisas rahandusminister. Sel aastal 3 miljoni välja maksmine eeldab Euroopa Komisjoni luba.

Maaeluminister Urmas Kruuse rõhutas pressiteate vahendusel, et eraldatud toetus peab olema väga täpselt sihitud nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam. "Näiteks teraviljakasvatajatel pole praegu piimakarjakasvatuse või seakasvatusega võrreldavat kriisi," ütles Kruuse.

"Üleminekutoetuse puhul saaks järgmisel aastal näiteks piimatootjatele maksta 9,1 miljonit eurot, mis on Euroopa Liidu poolt kehtestatud maksimummäär," rääkis Kruuse. "Kuna vahendid on piiratud, siis tuleb suunata lisatoetus raskustes sektorile."

Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele makstakse Euroopa Liidu põllumajandussektorile 500 miljonit eurot abi; sellest 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama.

Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Põllumajandus-kaubanduskoda väljendas teisipäeval seisukohta, et sellest summast ei piisa ning Eesti peaks lisama summale täiendavaid vahendeid ehk maksma top-upe.

Kui Euroopa Komisjon kiidab heaks 3 miljoni eraldamise Eesti poolt sel aastal, saavad põllumehed käesoleval aastal kokku 10,6 miljonit kriisabi.{fcomment}

Politsei tabas Võrus kolm narkojoobes isikut

FOTO: VT

18.septembril kella 2.30 paiku kontrollis patrull Võrus sõiduautot Volkswagen, milles olnud kolmel isikul tuvastati narkootikumide tarvitamise tunnused. Täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

{fcomment}

Võrumaal põgenes joobetunnustega sõidukijuht avariipaigalt

Pilt on illustratiivne FOTO: VTVõrumaal põgenes reede õhtul toimunud avarii järel sündmuspaigalt sõidukijuht, kes oli pealtnägijate tunnistuste järgi alkoholijoobes.

Õnnetus juhtus kella 21.07 ajal Võru-Mõniste-Valga maantee 64. kilomeetril, kus vastu kiviseina sõitnud Mazda 626 lahkus avariipaigalt, teatas siseministeerium BNS-ile. Auto leiti läheduses oleva töökoja hoovilt ja tunnistajate sõnul oli selle roolis alkoholijoobes 20-aastane Rauno.

Kiirabi viis sündmuskohalt Valga haiglasse 23-aastase Aini. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Politsei tabas ööpäeva jooksul kolm narkojoobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 12 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kolmel olid narkootikumide tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

{fcomment}

Luhamaa piiripunkti rekonstrueerib 2 miljoniga Embach Ehitus

FOTO: VTSeptembri lõpust kuni tuleva aasta maini toimuvad Luhamaa piiripunkti rekonstrueerimistööd, ehitustööde maksumus on veidi üle 2 miljoni euro ja töid teeb Embach Ehitus OÜ.

Luhamaa maanteepiiripunkti juhi Aivo Pinte sõnul väheneb rekonstrueerimistööde tulemusena näiteks bussiga reisijate kontrollimiseks kuluv aeg kaks korda ja seega suureneb oluliselt piiripunkti läbilaskevõimekus. "Samuti luuakse paremad olmetingimused piirivalvurite jaoks ning uuenduskuuri läbivad kinnipidamisruumid," ütles Pinte BNS-ile.

Ehitustööde käigus soojustatakse peahoone ja veoautode ülevaatushoone, rekonstrueeritakse varikatused ning rajatakse uued sõiduautode tollikontrollikabiinid. Osaliselt uuendatakse teede ja platside asfaltkatet. Ehitustööde maksumus on pisut üle 2 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Töid teostab Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel Embach Ehitus OÜ.

Ehitustööde ajaks muudetakse liikluskorraldust, kuid piiripunkt jääb avatuks ööpäevaringselt. Piiriületajatel palub politsei- ja piirivalveamet arvestada liikluskorraldusmuudatustega, jälgida tähelepanelikult ajutisi liiklusmärke ning varuda piisavalt aega. Samuti palutakse sujuvama piiriületuse eesmärgil võimalusel kasutada Koidula piiripunkti.

Tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul Luhamaa piiripunkti kaudu sisse- ja väljasõidul piiri ületanud ligi 210 000 sõidukit.{fcomment}

Loomad on tänavu inimesi rünnanud enam kui 900 korral

PILT ON ILLUSTRATIIVNE FOTO: VTTerviseameti andmetel on loomad tänavu kaheksa kuu jooksul inimesi hammustanud 924 korral, mida on pisut vähem kui mullu samal perioodil.

Enim saavad inimesed hammustada koertelt, selliseid juhtumeid oli kaheksa kuu jooksul 639, mis on pisut üle 69 protsendi kõigist hammustusjuhtumitest, selgub terviseameti ülevaatest. Kassid ründasid inimesi 246 korral, mis moodustab ligi 27 protsenti kõigist hammustustest.

Teistest enam hammustasid inimesi ka rotid, nugised ja hiired. Rotid ründasid inimest kaheksal korral, nugised seitsmel korral ja hiired kolmel korral.

Kahel korral ründasid inimest hobune, ahv, nirk ja tuhkur. Ühel korral hammustasid inimest metssiga, rebane, deegu, hamster, jänes, kukk, kährik, küülik, nahkhiir, papagoi, pesukaru, saarmas ja siil.

Möödunud aastal hammustasid loomad inimesi kaheksa kuu jooksul 939 korral.{fcomment}

Võrumaa metsas avatakse loodushäälte kuulamiseks kõlakojad

Metsa kõlakojad. Foto: Tõnu TunnelVõrumaal Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Pähni looduskeskuse lähedal metsalagendikul avatakse reedel Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite valmistatud kolmest hiidruuporist koosnev puidust installatsioon, millega saab võimendunult kuulata looduse hääli.

Kõlakojad sündisid EKA sisearhitektuuri üliõpilaste esimese kursuse tööna, kui tudengid püüdsid mõtestada metsaraamatukogu mõistet, teatas RMK BNS-ile. Valminud ideekavandite seast valiti välja Birgit Õiguse töö “RUUP”, mille ehitasid augustis Tallinnas EKA töökojas valmis üheksa tudengit. Seejärel transporditi kolm hiiglaslikku kõlakoda rekkaga nende päriskoju, Võrumaale Pähni kanti.

Kolmemeetrise läbimõõduga metsa kõlakojad pakuvad teelistele kohta mõtisklemiseks ja omaette olemiseks. "Eesti märgiks on nii meie metsade helirikkus kui ka vaikus," kommenteeris ettevõtmisse kaasatud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. "Ruuporites olles saab kuulata mõlemat, see on koht, kus lehitseda looduse raamatut ja kuulata ja lugeda metsa läbi helide," lisas Mikita.

RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul pakuvad kõlakojad looduses seiklejale peavarju ning vähenõudlik matkaline võib neis ka öö mööda saata. "Asukoht RMK Pähni looduskeskuse läheduses võimaldab unikaalseid kõlakodasid kasutada põneva väliõppeklassina, samuti sobivad need väiksemate kultuurisündmuste läbiviimiseks," sõnas Rammo ning lisas, et usutavasti annavad kõlakojad lisapõhjuse metsa tulla nii Eesti inimestele kui ka väliskülalistele. 

Kursuse juhendaja, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praksi sõnul sobitub loodud teos hästi just Võrumaale. "Algselt, kui ideele teostuskohta otsisime, pelgasin veidi, et see Tallinnast nii kaugel on, ent nüüd on selge, et tegu oli justnimelt parima kohaga," lausus Praks. "Mida kaugemale liigume pealinna tihedast vibratsioonist, seda paremini tajume looduse madalsageduslikku võnkumist. Seega ei saakski installatsioonist sellist essentsi, kui see asuks Tallinna külje all," sõnas ta.

Tudengeid juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture'i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

Kõlakodade ehitust finantseerisid RMK ja EKA sisearhitektuuri osakond. Nende avaüritusele aitab kaasa ka kultuurkapital.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD