Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul vajab Euroopa Liidust eraldatud 7,6 miljonit eurot kriisiabi riigipoolset täiendust ehk top-upi.
"Oleme rahul, et meie selgitused EL-i suunal vilja kannavad – ajutine kriisiabi 7,6 miljonit annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, et saab piimatootmise või seakasvatusega jätkata," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus presiteate vahendusel.
"Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, siis on päris selge, et põllumeestel ei teki ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks," lisas ta. "Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid umbes 50 miljoni euro ulatuses. Sealihatootjad saavad [kahju] hinnanguliselt 2 miljonit eurot kuus."
Teisipäeval Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul arutatakse Euroopa Komisjoni abipaketti põllumeestele. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaguneb eelmisel esmaspäeval Euroopa põllumeestele lubatud 500 miljonit järgmiselt: 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama.
Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogani sõnul saavad liikmesriigid kriisiabi jagada paindlikult.{fcomment}