Pooled omavalitsused saatsid pagulaste vastuvõtuvõime kohta vastuse

Üle poolte omavalitsustes saatis sotsiaalministeeriumile tähtajaks vastuse, kas nad on valmis pagulasi vastu võtma.

Kolmapäeval kella 16 ajaks oli sotsiaalministeeriumile laekunud vastused pagulaste vastuvõtmise valmisoleku, võimalike eluruumide olemasolu ning töötamise võimaluste kohta enam kui pooltest omavalitsustest, teatas BNS-ile ministeeriumi pressiesindaja. Mitmed omavalitsused palusid vastamiseks ajapikendust, kuna soovivad teemat arutada volikogudes.

Mitmed omavalitsused, nagu näiteks Jõhvi, Alatskivi, Tartu ning Põlvamaa omavalitsuste liit on teada andnud valmisolekust pagulasperesid vastu võtta. Viljandi ning Sillamäe on avaldanud soovi sotsiaalministeeriumi esindajatega kohtuda, et teema kohta rohkem informatsiooni saada. Tamsalu, Sillamäe ja Vormsi vallad tõid aga esile, et nendes valdades on probleemiks töö leidmine.

Pagulaste vastuvõtu võimekuse puudumist põhjendatakse enamjaolt võimalike eluruumide ja tugiteenuste puudumise või väheste võimalike töökohtade olemasoluga.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul aitab omavalitsustelt laekunud tagasiside sotsiaalministeeriumi suurema võimekuse loomisel nii pagulastele elukoha leidmisel kui ka tööle aitamisel. „Soovime omavalitusi tunnustada vastamisaktiivsuse eest. Nende tagasiside on väga väärtuslik ning aitab meid edasi suurema võimekuse loomisel,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et mitmed omavalitsused on palunud täpsemat teavet ning on suhtlusele avatud. "Samuti on oluline ka ülevaade, millised on omavalitsuste murekohad ja milles peame neid enam toetama,“ lisas Tsahkna.

Tsahkna sõnas, et eluruumi leidmine ei ole kõige suurem väljakutse. „Me ei eelda, et omavalitsused leiavad pagulaste majutamiseks vajaliku eluruumi oma sotsiaalpindade hulgast, ka siin on meil mitmed võimalikud lahendused," sõnas minister. "Oluline on, et me suudame siia elama asunud inimestele tagada eesti keele õppe ja töö, mis on meie ühiskonda sulandumise aluseks."

Ka tõi minister esile, et mitmed omavalitsuste väljendatud mured, nagu näiteks tugiisik, keeleõpe ja laste hariduse omandamise valmidus, on kavas lahendada riigi toel.

"Töö võimekuse loomiseks käib ning seni väljatöötatud tegevusplaan, mida augusti alguses esitlesime, on meile aluseks edasiliikumisel. Kuid on selge, et uuenenud olukorras peame praeguse plaani üle vaatama, tegema veel rohkem koostööd partneritega ja lahendused leidma," ütles Tsahkna.{fcomment}