Esmaspäeval valitsuse heakskiidu saanud 2016. aasta eelarve kogumahust moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele ligikaudu 30 protsenti ehk 2,68 miljardit eurot.

Sealhulgas sotsiaalkindlustustoetused on 1,98 miljardit eurot, kasvades tänavuse eelarvega võrreldes 123,4 miljoni euro võrra; sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele on 656,9 miljonit eurot, kasvades 50,3 miljoni euro võrra; sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele moodustavad 41,8 miljonit, kasvades 4,2 miljonit eurot, selgub riigieelarve seletuskirjast.

Kulud riiklikule pensionikindlustusele kasvavad 88,9 miljonit eurot 1,66 miljardi euroni. Riikliku pensioni kulud suurenevad peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioniindeksi tõusu tõttu. 2016. aastal on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4 740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse on 304,3 miljonit eurot, kasvades 34,4 miljoni euro võrra. Eelarve kasv on tingitud liitujate arvu suurenemisest ja keskmise palga tõusust.

Peretoetused moodustavad tuleva aasta riigieelarves 194,9 miljonit eurot, kasv 16,1 miljonit eurot. 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 45 eurolt 50 euroni, mis suurendab eelarvekulusid 14,3 miljonit eurot. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus.

Vanemahüvitisteks kulub tuleval aastal arvestuslikult 176,5 miljonit eurot, kasv 10,5 miljonit eurot tuleneb saajate arvu kasvu ja keskmise hüvitise tõusu arvelt. 2016. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 850 saajaga ning keskmise hüvitisega 873 eurot, tänavuses riigieelarves on saajate arv 16 600 ja keskmine hüvitis 833 eurot.

Töövõimetoetuseks on ette nähtud 5,6 miljonit eurot. Alates 2016. aasta 1. juulist lähevad kõik uued töövõime hindamise juhtumid üle töötukassale. Töötukassa on oma prognoosides lähtunud eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema töövõimekaoga inimesed (90-100 protsenti ning osa 80-protsendilise töövõime kaotusega inimestest) hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10-30 protsenti) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi kohaselt töövõime vähenenud.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on osalise töövõimega inimesele 57 protsenti ja puuduva töövõimega inimesele 100 protsenti päevamäärast, mis on 10,67 eurot. 2016. aasta kulu prognoosimisel on arvestatud keskmiselt 3 923 saajaga kuus ja keskmine toetusega 237,91 eurot kuus.

Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele kokku 65,9 miljonit eurot, kasvades 958 000 euro võrra.{fcomment}

Üle Läänemere laieneva kõrgrõhkkonna jahe õhumass toob eeloleva nädala esimese pooles paigutist öökülma.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks vahelduva pilvisusega ilma ja kohatist hoovihmavõimalust. Puhub lääne- ja loodetuul 3-9, saartel puhanguti 13-15 m/s. Sooja on 4-9, rannikul kuni 11 kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vähest hoovihma. Puhub loode- ja põhjatuul 5-11, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 11-14 kraadi.

Teisipäeva öösel on samuti pilves selgimistega ilm ning kohati sajab hoovihma. Puhub põhjakaaretuul 3-9 m/s, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Maapinna lähedal langeb temperatuur kohati 0 kuni -3 kraadini. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub põhjakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 10-13 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Põhjakaaretuul pöördub läände- ja loodesse 3-8 m/s. Sooja on 2-8, rannikul kuni 11 kraadi. Maapinna lähedal langeb õhutemperatuur kohati 0 kuni -3 kraadini. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 4-10, õhtul põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 11-14 kraadi.{fcomment}

Politsei leidis neljapäeva õhtul Võrumaal üles metsa läinud joobes mehe, kes ei suutnud omal jalal enam tihnikust tagasiteed leida.  

Neljapäeva õhtul teatati häirekeskusele, et Võrumaal pole koju naasnud 37-aastane mees. Mees olevat lähedasele telefonitsi teada andnud, et asub kuskil sügaval metsas, ei oska sealt välja tulla ega saa ka joobe tõttu omal jalal enam liikuda. 

Politsei selgitas, et mees võib asuda Põlvamaal Kanepi vallas. Meest suundusid otsima kaks patrullekipaaži ning umbes tunni möödudes teate laekumisest leiti mees üles. Ta oli Kanepi vallas ühe metsatihniku lähistel. Meedikute abi ta ei vajanud. 

Põlva politseijaoskonna juht Helmer Hallik ütles, et mehel tuvastati raske alkoholijoove. „Otsustasime viia ta kainenema, et inimene ebaadekvaatses seisundis end täiendavalt ohtu ei paneks,“ selgitas Hallik. 

Ta lisas, et metsas võib orienteerumine keeruliseks kujuneda ka täiesti kainele inimesele. „Alkoholijoobes inimese olukord on seda raskem, et ta ei pruugi ohtu tajuda ega saa endale vajadusel kiirelt abi kutsuda,“ rääkis politseijuht ning rõhutas, et joobnuna metsaminekut tuleks enda ohutuse tagamiseks kindlasti vältida.{fcomment}

Statistikaameti teatel oli 15. septembriks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 52 protsenti kartuli kasvupinnast ehk üle poole saagist.

Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 93 protsenti teravilja, 82 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast .

Talivilja valmimine ja koristusaeg langes enamasti augusti kuivale perioodile, suvivilja koristamise ajaks olid ilmaolud muutunud juba ebasoodsaks. Taliteraviljast on koristatud 91 protsenti, suviteraviljast 72 protsenti. Suviviljadest on otra koristatud 85 protsenti, kaera 61 protsenti ja suvinisu 53 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 96 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 11 protsenti.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2015. aastal teravilja 352 800 hektaril, sellest on teraks koristatud 78 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4593 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 4094, nisu 4987, otra 4352 ja kaera 3173 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 70 800 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3156 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5800 hektaril, millest 52 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 24 039 kilogrammi kartuleid.

{fcomment}