Tänavu esimesel poolaastal hukkus liiklusõnnetustes 33 inimest ehk täpselt sama palju, kui ma mullu samal ajal.

Kokku juhtus kuue kuuga 580 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 752 inimest ning hukkusid 33. Mullu oli poolaastaga raskeid liiklusõnnetusi 640 ning neis viga saanuid 803, hukkunute arv oli sama.

Joobes juhi süül on tänavu juhtunud 58 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus neli ja said vigastada 78 inimest. Mullu olid need arvud suuremad, nii põhjustasid purjutajad 76 rasket avariid, milles hukkus seitse ja said vigastada 108 inimest.

Juuni tõi kaasa 97 rasket liiklusõnnetust 119 vigastatu ja kahe hukkunuga. Mullu oli juunis 145 rasket avariid, milles hukkus üks ja said vigastada 194 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Marili Kohava sõnul on juuni liiklusõnnetuste ja nendes vigastada saanud inimeste arvu vaates ohutum, kui varasemal aastal, sest õnnetusi on juhtunud poolesaja võrra vähem ning vigastada saanud ligi 70 inimest vähem, kui möödunud aastal.

"Kõige raskemate tagajärgedega ehk inimese hukkumisega lõppenud õnnetusi on juhtunud kaks. Ka aasta tervikpilti vaadates on liiklusõnnetuste ja vigastatute arv veidi väiksem, kui mullu, kuid hukkunute arv on jäänud samale tasemel. Positiivne on see, et vähenenud on ka joobes juhtide põhjustatud õnnetuste, vigastuste ja surmade arv," ütles Kohava BNS-ile.

Tänavune juuni oli tavapärasest veidi külmem, samas oli vihma keskmisest vähem.

Ilmateenistuse ülevaate järgi oli juuni keskmine õhutemperatuur 13,9 kraadi ehk tavapärasest poole kraadi võrra jahedam. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 26,8 kraadi 14. juunil Võru ning miinimumiks 2,4 kraadi 10. juunil Pärnu-Saugal.

Eesti keskmine sajuhulk oli tänavu juunis 45 millimeetrit, mis on 65 protsenti normist - paljuaastane keskmine on 69 millimeetrit. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 33 millimeetrit 24. juunil Toomal.

Eesti keskmisena oli tänavu juunis päikesepaistet 280 tundi ehk 12 tundi üle paljuaastaste keskmise.

{fcomment}

Kartulikasvatajad on taas kollase-mustatriibuliste mardikate meelevallas, nende kui nuhtluse vastu aitab väiksematel pindadel vaid kehaline töö, see tähendab mardikate käsitsi korjamine, kirjutab Pärnu Postimees.

Eesti taimekasvatusinstituudi vanemteadur Peeter Viil ütles ajalehele, et kartulimardikate puhul ongi kõige töömahukam nende mehaaniline korjamine ja uputamine kas soolalahusesse või toiduõlisse. Põld tuleb läbi käia vähemalt 10–15 päeva tagant, et mardikad ja nende vastsed ei saaks kartulilehti hävitama hakata.

“Meil ei ole enam külmi talvi, vastsed talvituvad ja kui nad kevadel leiavad, et üleval on soojaks läinud, ronivad välja,” rääkis Viil, pidades silmas esimese põlvkonna mardikaid, kes tuleb hoolikalt ära korjata. “Ööd on olnud siiani küllalt jahedad, mardikad pole saanud särtsu sisse, aga neid korjates tuleb vaadata ka kartulilehe alla, sest seal võivad juba olla munad, punakas kobar, millest hakkavad arenema vastsed. Sellist lehte ei tohi alles jätta.”

Kartulimardikas muneb kuni 800 muna ja kuni kolm korda suve jooksul. Viili arvates aitab kartulimardika vastu see, kui kartuleid ei kasvatata aastaid samal põllul. Mida kaugemal eelmisest põllust, seda parem.

Esimene kartulimardika leid Kuusiku katsebaasis oli 1972. aastal. Kirjanduse väitel leiti rahvasuus Colorado mardikat esimest korda Pärnumaal 1965. aastal. Tulnukkahjur on Eesti kliimaga kohanenud ja levinud üle riigi.{fcomment}

Kütusemüüjad Neste ja Statoil langetasid teisipäeva pärastlõunal bensiinide ja diislikütuse hinda kuni 4,5 senti liitrilt.

Hinnamuudatus on tingitud konkurentsist mootorikütuste jaemüügiturul, teatas Neste.

Kütusemüüjad küsivad Neste tanklates ja Statoili 1-2-3 automaattanklates bensiini 95 eest 1,179 eurot liitri eest, bensiini 98 eest 1,219 eurot ja diislikütuse eest 1,114 eurot liitri eest.

Jaamades, kus hinnad olid uutest tavahindades madalamad, hinnad ei muutunud.

{fcomment}